Kaitsetollid on Eestile jätkuvalt vajalikud

15.02 ÄP kajastas tollitemaatikat, mis kahe eelneva aasta põllumajanduses olnud ikalduse tõttu on taas päevakorral. Peaaegu kõik maailma riigid kasutavad tolle, et reguleerida riigi majandust ja kogu inimkonna üht põhialust -- toidu toorme ja toidu tootmist.

Kaitsetollide eesmärk on ära hoida ebastabiilsust, kus ühel ajahetkel ei jätku toitu ja järgneval perioodil on toidu üleküllus. Ebastabiilsus toob pankroti nii põllumeestele kui toiduainetööstustele.

Euroopa riikides on kogemusi, kuidas reguleeritakse ja millised institutsioonid reguleerivad turge. Enamikes riikides võetakse vajalikud otsused vastu tolliinspektsioonis või valitsuses. Kogu arvutusmehhanismi alus on eesmärk, et elanikkonnale oleks tagatud võimalikult stabiilse maksumusega toidukorv ja tootjale võimalus toota.

Näiteks kehtestas EL 1996. aastal riigist eksporditavale toidunisule tollid, kuna EL ei soovinud oma elanikkonnale hinnatõusu, mis oleks kaasnenud nisu väljaveoga.

Eestil on võimalik tolle vähendada vastavalt tolliväärtusseadusele riigikogus. Tollide tühistamisest aga ei ole ükski poliitiline jõud rääkinud, arutelu käib praeguste tollitariifide peatamisest teatud ajavahemikul. Näiteks võiks peatada tollitariifid söödaodrale kuni uue saagini, mis annab võimaluse jätkata ja arendada piima ja liha tootmist. Toiduteraviljast ja teistelt söödavilja liikidelt ei soovi keegi tollitariifimäärasid vähendada.

Kui piima- ja lihatootjad lõpetavad, tekib sügisel probleem teraviljatootjatel -- kuhu müüa söödateravili, kui puudub turg. Saab spekuleerida, et müüme teravilja lääne turgudele. Ent kõik riigid maailmas kaitsevad jõuliselt oma turge nii tollide kui ka eksporditoetustega. Eksporditoetustest aga Eesti loobus WTO lepingu vastuvõtmisega. Nii jäävad Eesti söödaviljatootjale kasinad võimalused välisturgudele tasuva hinna eest teravilja müüa. Eksporttoetused on mõeldud eelkõige tööstustele -- võimaldavad neil paremini siseneda teistele turgudele. Täna tunnetame me eksporttoetuste mõju nii teravilja-, piima-, liha- kui aiandussektoris.

Eesti riigil on tänaseks maailma teiste riikidega ühtne võimalus seista oma põllumajanduse eest, reguleerimaks olukorda tollitariifide alandamisega näiteks söödaodrale 25. maist kuni 25. juulini.

Selline piirang teadvustaks põllumeestele, et ikaldusaastal on võimalik tööstustel end majandada. Piima ja lihasektoril on aga võimalik toota ning teravilja tootmine ei pidurdu, sest tollide mõju on regulatiivne ainult lühikesel ajal konkreetsele viljaliigile.