Liidutehaste tulu tuleb kinnisvara rendist

Omaaegsed Eesti tööstuse lipulaevad, sõja- ja liidutehased on pidanud end ümber suunitlema tänapäeva turu nõudmistele, mis on kaasa toonud suured muutused tootenimistutes.

Enamik neist suurettevõtetest kuulus veel viis-kuus aastat tagasi töötajate arvu poolest nn tuhandeliste klubisse, praeguseks on pea igas firmas tööliste arv mitmeid kordi vähenenud.

Samas on Eesti tööstuse üheks esinumbriks tõusnud uue tipptehasena AS Elcoteq Tallinn, kuhu paljud töötajad tulid üle just Pöögelmannist, Kalininist, Voltast.

Mullu saja-aastast juubelit tähistanud Dvigatel oli 1980ndate lõpus sõjatehasena laguneva Vene impeeriumi võrdkuju. Tänaseks ei ole eraomanduses tehas veel täielikult jalule tõusnud.

Selle aasta jaanuari lõpu seisuga on Dvigatel Eesti suurim maksuvõlglasest pankrotistumata ettevõte. Maksuametile 21,6 miljonit krooni võlgneva firma suurim võlg on füüsilise isiku tulumaks -- 12,4 miljonit krooni. Dvigateli võlad on maksuamet ajatanud.

Dvigatel erastati 1995. aasta lõpul. ASi Dvigateli Kinnisvara juhatuse esimees Jüri Tomson nimetab erastamist raskeks. Dvigateli esimene müük ebaõnnestus, sest parima pakkumise tegijad ei jõudnud omavahel lepingu tingimustes kokkuleppele.

Lisaks 20 miljoni kroonisele ostusummale ja 79 miljoni kroonisele investeerimiskohustusele tuli hilisemal erastajal, ASil Diamark võtta enese kanda ka firma enam kui 70 miljoni kroonine võlg.

Firma on koondanud enamiku töötajatest. 8000 inimesest on Dvigateli tütarettevõtetes järgi 1500. Dvigatel asub küll endistes hoonetes, aga kogu endisest territooriumist on järgi vaid viiendik.

Viimaste aastate jooksul on Dvigateli palju restruktureeritud, loodi tütarettevõtted. Kokku töötab nende territooriumil enam kui sada firmat, millest enamik kasutab lihtsalt rendipinda. Osa hooneist on maha müüdud.

Praegu tegeletakse Dvigatelis Jüri Tomsoni kinnitusel kogu territooriumi logistikaprogrammi väljatöötamisega. Toodang -- laevade rooliseadmed, ventilatsiooni filtriseadmed jms -- läheb peaaegu sajaprotsendiliselt Skandinaavia turule. Müük Eestisse on tühine.

Oma koondkäivet Dvigatel avaldada ei soovi, tuues põhjuseks, et teada on ainult tütarettevõtete müügitulemused.

Kinnisvaraäri on väga hea äri, meie käibest annab see suurema osa, sõnab ASi Tondi Elektroonika juhatuse esimees Uno Abru.

Tondi Elektroonika pindadel Tallinnas Pärnu maantee ääres tegutseb 70 rentnikku, endisesse tehasehoonesse rajati ka Tondi ärikeskus. Kinnisvaraäri osa firma käibest on järjest suurenenud. Mõni aasta tagasi teenis Tondi Elektroonika viiendiku oma käibest pindade väljarentimisest, täna ulatub selle osa 60 protsendini.

Ülejäänu annab tootmistegevus, valdava osa sellest kuuldeaparaatide müük. 1990. aastate alguses toodeti Tondil 230 000 kuuldeaparaati aastas, millega oldi maailmas kümne suurima kuuldeaparaatide valmistaja hulgas ja Venemaal turuliider. Vahepeal langes Venemaa turg täiesti ära, kuid esimesed tuhandelised partiid Eestis valmistatud kuuldeaparaate läksid eelmises kvartalis jälle ida suunas teele. Praegu müüb Tondi Elektroonika aastas 50 000 kuuldeaparaati kokku 40 riiki. «Türgis müüakse meie kuuldeaparaate viis korda kallimalt, lääne hinnaga,» kurdab Abru allahinnatust.

Kui Venemaa osakaal taastub, tõuseb kuuldeaparaatide toodang saja tuhandeni ning Tondi Elektroonika saab idanaabri juures jälle turuliidriks, loodab Abru.

Varem kuuldeaparaate ja vene sõjaväe jaoks integraalskeeme tootnud tehase erastas 1994. aastal AS Mikrel, tasudes ettevõtte eest 18 miljonit krooni ja võttes enda kanda varasemaid võlakohustusi 10 miljoni krooni ulatuses. Sellal oli Tondi Elektroonika ainuke Eesti täppiselektroonikatehas.

Tondi Elektroonika hakkas tootma taksomeetreid ja lõi õmblustoodetega tegeleva tütarettevõtte. Nendest õmblemine annab praegu tööd 30 inimesele ning toob emafirmale kasumit, taksomeetreid enam ei valmistata.

Kunagi 90 protsenti käibest andnud integraalskeemide tootmine lõpetati, kuna lääneriikidesse ei suudetud skeeme müüa, sest seal nõuti teisi standardeid. Toonast töötajate koondamist leevendas MicroLink, kes võttis oma arvuti- ja arvutikaabli tehastesse tööle kümneid Tondi Elektroonika töölisi.

Tondi Elektroonika juht Uno Abru tunnistab, et firma ei ole põhimõtetest tingituna kunagi laenu võtnud. Nii palju, kui raha on, nii palju teeme, lisab ta. Eelmise aasta lõpetas Tondi Elektroonika 50 miljoni kroonise käibe ja enam kui miljoni krooni suuruse kasumiga.

Elektrimootoreid tootnud tehase Volta järglase Elektrimasinaehituse ASi käive on kunagise suure firma kohta tagasihoidlik, kuid kasum see-eest korralik.

Ülemöödunud aasta lõpetas firma 11,9 miljoni kroonise käibega, teenides sealjuures 2,6 miljonit krooni kasumit. Mulluseid majandustulemusi ei osatud firmast veel öelda.

Sarnaselt Voltaga elektrimootoreid tootva Elektrimasinaehituse nõukogu esimees Arvo Oorn ütleb, et ehkki infotehnoloogia tulevikualana ei kasuta kuigi palju elektrienergiat, leiavad elektrimootorid endiselt rakendamist nii seadmetes kui ka tööpinkides. Nüüdisaja maailmas ilma elektrimootoriteta hakkama saada pole võimalik, samuti on rikki läinud elektrimootoreid tarvis remontida, nii et töö puudust pole meil karta, usub ta.

ASi Elektrimasinaehitus turg jaguneb Oorni sõnul kümnetesse gruppidesse. Eesti turu osakaal käibest on väike, rohkem müüakse Skandinaaviasse, Saksamaale, samuti Malaisiasse, Hongkongi ja Singapuri. Oorni sõnul peab Elektrimasinaehitus tegutsema küllaltki paindlikult, sest turud vahelduvad. 1997. aasta Aasia kriisiga kukkusid mitmed sealsed turud ära.

Tuleviku suhtes ei ole Arvo Oorn siiski väga optimistlik. Ehkki praegu läheb meil edukalt, on kõik suhteline, leiab ta. «Osad piimakombinaadid läksid pankrotti, kuigi võiks arvata, et nende töö ja leib on igavene. Infotehnoloogial peaks olema samuti tulevikku, aga ometi sattus keerulisse olukorda Pennu Computer Technology,» toob Oorn paralleele.

1899. aastal asutatud tehas Volta tootis sotsialismiajal ja toodab ka praegu elektrimootoreid. RASi Volta tervikvarad ostis 1994. aasta sügisel 5 miljoni krooni eest Ravori Investeeringute AS, tagades töökohad 300 inimesele ja investeeringud kolme aasta peale 8 miljoni krooni ulatuses.

1994. aasta oktoobris kustutas valitsus Volta 47 miljoni kroonise maksuvõla, kuid kaks aastat hiljem kuulus firma taas maksuametile võlgu olevate ettevõtete esikümnesse. Täna riigile võlgu enam ei olda.

Kunagine Tallinna üks suuremaid tehaseid Estel Pluss on oma töötajate arvu vähendanud ligi 20 korda. Kalinini tehase 4000 inimesest on järel veidi enam kui 200 töötajat. Estel Pluss koosneb kolmest tütarettevõttest: pooljuht-elektronseadmeid tootev Estel Elektroonika, firma kinnisvara haldav Estel Kinnisvarahooldus ja metallitöid tegev Estel Met. Põhitoodang on firma personalijuhi Guido Karu sõnul muundurseadmed ja jõuelektroonika. Ettevõtte põhilised turud on Venemaa, Hiina, Poola, Saksamaa ja Läti.

Eestis on Estel Plussi toodangut ostnud mõned suurfirmad. Nii sõlmis Estel 1997. aasta alguses Eesti Energiaga 16 mln kroonise lepingu seadmete tarnimiseks ja montaazhiks. See oli esimene Eesti Energia rahvusvaheline tarnekonkurss, mille võitis kodumaine firma.

Turu hoidmine pole kerge, selle eest tuleb võidelda, sõnab Guido Karu. «Tellijad valivad pakkumisi konkursi korras ja ainult parimat võetakse vastu,» lisab ta. Estel Pluss kavatseb turgu laiendada eelkõige idas -- Hiinas ja Venemaal. Erinevalt Tondi Elektroonikast teenib Estel enamiku käibest tootmisest. Kinnisvara osakaal on väiksem, kuigi ettevõtte territooriumil tegutseb rendipindadel üle 50 firma.

Esteli eelkäija asutamisdaatumiks peetakse 1870. aastat, kui seoses äsjavalminud Tallinna-Peterburi raudteega loodi Eestis ettevõte Raudtee Peatöökojad. 1959. aastal hakati tollal M. Kalinini nimelises ettevõttes tootma elektrotehnikat.

Endise elektrotehnika tehase baasil moodustatud RASi Estel nelja aasta eest omandanud tuumikinvestor Estel Pluss maksis 76% aktsiate eest 2,9 mln krooni ja kohustus kolme aasta jooksul investeerima 5,5 mln krooni. Eelnevalt kustutas valitsus Esteli 75 mln kroonise maksuvõla. Täna on Estel riigile võlgu üle 11 mln kr, kuid Karu sõnul ei ole see nõue Estel Plussi vastu.