Hetkel hindan seda heaks, sest Ühispanga laenuportfelli kvaliteet on viimasel ajal oluliselt paranenud. Oleme maha kirjutanud halbu laene ja moodustanud reserve teiste laenude riskide katteks.
Loomulikult teeme, mis suudame, et laenuportfelli kvaliteeti jätkuvalt parandada. Hetkel on käimas koostöö SEBi ja Ühispanga vahel laenuprotseduuride ja suuremate laenuprojektide juhtimise hindamiseks. See tähendab, et kontroll laenuportfelli kvaliteedi üle suureneb oluliselt.
Kavatseme 2000. aastal provisjonide taset suurendada. Samal ajal püüame vähendada üldprovisjonide osakaalu ja keskenduda konkreetsetele investeeringutele -- kui mõni laen kipub hapuks minema, teeme sellest lähtudes ka vajaliku provisjoni.
Üks põhjus, miks riskid on koondunud mõnesse ettevõtetesse, on see, et meil on investeeringud samasse ettevõttesse nii aktsiaosalusena kui ka laenuna. Loomulikult teeme kõik, et hoida riskide kontsentreerumist keskpanga regulatsioonides lubatud tasemel.
Mingil määral sõltub see sellest, kuidas arvutada. On sektorid, kus meil on sellest aspektist vaadates probleemid. Oleme sellest täiesti teadlikud ja nende asjade lahendamine praegu käib.
Üks samm selles suunas on loobumine aktsiaosalustest ettevõtetes.
Esiteks tahan rõhutada, et Ühispank on iseseisev pank, keda SEB saab ainult nõustada ja abistada tehnilistes küsimustes.
Ühispanga strateegia võib jagada kaheks. Üldisel tasandil on meie eesmärk keskenduda esiteks otsesele pangandustegevusele ja teiseks Eestile ehk kodumaisele ärile.
Selle saavutamiseks on meie strateegia märksõnaks deinvesteerimine. Esiteks müüme tütarfirmad Venemaal, Lätis ja Leedus. Teiseks, kuna Ühispank ei ole investeerimis- ega kinnisvarahaldusfirma, tuleb bilansist välja viia kõik vähetulusad investeeringud pangandustegevusega mitte seotud varadesse.
Kavatseme vabaneda kõigist osalustest, mis on Ühispanga bilansis pikaajaliste investeeringute real, järgi jääb ainult igapäevaste teenuste osutamiseks vajalik kauplemisportfell. Samuti otsime kinnisvara müügi võimalusi.
Selle strateegia elluviimine täidab erinevaid eesmärke. Esiteks vähendame riskikontsentratsiooni, mis on mõnedes ettevõtetes väga kõrge. Teiseks pole me enam nii avatud nende majandusharude riskidele, mis pole otseselt pangandusega seotud. Kolmandaks paraneb likviidsus -- vabanevat raha saab kasutada laenude tagasimaksmiseks, kallite välisvõlakirjade tagasiostmiseks, investeeringuteks ITsse või raha välja laenamiseks. Neljandaks tugevdame üldist riskide juhtimist, mis tähendab suuremat turvalisust aktsionäridele.
Loomulikult on meil kasumlikkuse eesmärgid. Kindlasti suurendame omakapitali tootlikkust ja kasumlikkust, mis praegu jätavad soovida. Meie soovitav omakapitali tootlus lähematel aastatel on 20 protsenti.
Seda on raske öelda. Paljuski sõltub panga kasv Eesti majanduse arengust ja teistest välistest teguritest. Bilansimaht on viimasel ajal tütarettevõtete müügi tõttu loomulikult vähenenud, praegu on see ligikaudu 15 miljardit. Varade maht peaks plaanide järgi kasvama umbes 15--20 protsenti aastas. Aga suurus pole alati tähtsaim.
Ei võta.
Minu tööleasumisest saadik ei ole Ühispanga juhatuses muutusi toimunud ja muutusi pole ka plaanis. SEBi jaoks on äärmiselt oluline, et kodumaisel turul tegutsevat panka juhiksid kohalikud inimesed, sest nemad mõistavad siinseid protsesse kõige paremini.
Jah, kindlasti.
Ei ole. Kindla vastuse saaks sellele küsimusele anda SEB, aga nii palju kui mina tean, ei vasta see tõele.
Seotud lood
Et riigiametid või elutähtsate teenuste osutajad pakuvad küberkurjategijatele huvi ei üllata kedagi. Tõsiasi, et igapäevaselt rünnatakse ka väikeettevõtteid tuleb ilmselt paljudele uudisena – sageli ka neile endile.
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele