Me ei diskuteeri täna selle üle, kas keskharidus ja elementaarne arstiabi peavad olema tasuta, sest need on iga inimese põhiseaduslikud õigused. Samuti sõitmine põhimaanteel peab olema tasuta, sest see on riigi loodud infrastruktuur, selle eest me maksame makse. Internet on täpselt samuti nii haridus kui infrastruktuur ja see peab olema tasuta.
Õigust tasuta internetile tuleb käsitleda kui iga inimese põhiseaduslikku õigust.
Riiklikud summad internetitasude kaotamiseks tulevad elementaarsest kulude kokkuhoiust. Kui ei pea näiteks edasi-tagasi sõitma, riigiasutuste uste taga järjekorras seisma ja aega raiskama, annab see reaalset kroonides mõõdetavat kokkuhoidu. Et suur hulk inimesi saab töötada kodus, annab see samuti ajalist ja rahalist efekti, jääb ära tipptund oma liiklusummikutega.
Tulevikku suunatud inimarengu kavad ei saa mööda arvutivõrgust, arvuti ja interneti kasutamine on võrreldav kirjaoskamatuse likvideerimisega, aga järgmisel tasemel. Missugune riik tahaks jääda ses vallas viimaste sekka, pool rahvast kirjaoskamatu?
Internet on infrastruktuur, keskkond, tänase päeva vajadus -- riigi ülesanne on just niisuguste arenguks vajalike tingimuste loomine.
Tõsiseimad vastuväited seonduvad riigipoolse õiglase hüvitamisega nii internetifirmadele kui ühendusliinide pakkujatele. Üks võimalik lahendus: riik erastab avalik-õigusliku TV ja ringhäälingu, mille ülalpidamiseks kulub vähemalt 100 miljonit krooni aastas, ja annab nende funktsioonid üle internetile.
Igatahes astuks Eesti tänuväärse sammu progressi (kiir)teel. Kõige drastilisema avalik-õigusliku funktsiooni täitmine -- teate «Vaenlane on meile kallale tunginud!» edastamine -- läheks interneti kaudu sama kiiresti või isegi kiiremini, ja teade leviks kogu maailmas.
Võib väita, et internetis ringisurfamine ei loo mingit uut väärtust. Jah, kui piirduda üksnes kõige labasema meelelahutusega.
Kes julgeks aga öelda, et infole ligipääs, info vahetamine, avaliku sektori teenuste parem kättesaadavus ei loo uut väärtust? Seda võib väita vaid võhik või paadunud renegaat.
Hea mõte võib minna vett vedama, sest inimesed ei pruugi suhtuda lugupidavalt tasuta saadud asja (nt keskkonna saastamine).
Paljudele võib internetis surfamine olla lausa vastumeelt; need, kellele see meeldib, maksku -- ka nii võib väita. Ka tasuta interneti kasutamisvõimaluse puhul tuleb arvuti siiski igaühel endal muretseda, nii nagu maanteevõrgust hoolimata peab sõitmiseks auto ise ostma.
Aga võib ka jala käia nagu vanasti, tavalisi kirju saata ja raha sukasääres hoida, valikuvabadus jääb alles.
Seotud lood
Kulla hind tõusis kolmandas kvartalis viimase kaheksa aasta kiireimas tempos, jõudes septembris ka värskete rekorditeni. Kas praeguses tõusutsüklis on kullal veel ruumi kallineda ja mis saab edasi järgnevatel aastatel?
Enimloetud
3
Omanik: “Ega see otsus kergelt ei tulnud.”
4
Lisatud Põlvamaa ettevõtete TOP
Hetkel kuum
Omanik: “Ega see otsus kergelt ei tulnud.”
Tagasi Äripäeva esilehele