Kuidas võidelda korruptsiooniga?

Eks siin tuleb politseilt küsida, miks nad ei suuda kokku panna pidavat süüdistust. Ajakirjandus on probleemi mitmeid kordi tõstatanud, kuid ajakirjandus ei saa tõendeid koguda ses mõttes, et tal puuduvad sellised vahendid, mida saab oma töös kasutada politsei. Näiteks Äripäeva eksperiment sisuliselt tõestab altkäemaksu võtmist, kuid juriidiliselt mitte.

Tegelikult hakkab kõik lastetoast pihta -- määravad on hoiakud. Kui lapsed puutuvad pidevalt kokku kaksikmoraaliga, siis võime ju politseiga sõidelda palju tahes, kuid midagi sellest ei muutu.

Tuleb hoiduda selliste määruste, eeskirjade jne koostamisest, mis soodustavad korruptsiooni. Üks näide paljudest: Tallinna transpordiameti taksondust reguleeriva dokumendi järgi kaotab taksojuht õiguse teha oma tööd, kui tal on kaks rikkumist aasta jooksul. Kui palju tekib aga juhtidel eriolukordi -- kes jääb lennukist maha, kel kiire sünnitusmajja jne. See eeskirja punkt tekitas tõsist poleemikat. Kuigi seda ei tühistatud, pole seda seni ka rakendatud.

Usun samas, et neid taksojuhte ja üldse autojuhte, kes pole politseile altkäemaksu pakkunud, on vähe.

Mul ei ole endal ette tulnud sellist juhust, et oleksin puutunud kokku ebaausa ametnikuga, kuid usun, et probleem on tänases Eestis olemas küll. Raske öelda, targemad mehed ei ole midagi tõhusat korruptsiooniga võitlemiseks välja mõelnud. Kui seda avatust riigiametnike toimetamistes rohkem oleks, siis võib-olla ei tuleks nii sageli ka korruptsioonijuhtumeid ette.

Politseis saab tugevdada sisekontrolli, st tuleb ise provotseerida kuritegu ja sel viisil ridu puhastada. Politsei maine puhastamine nõuab pikka aega, probleemi mõne päevaga ei lahenda. Paraku politseisse erilist konkurssi pole, seepärast satub politseisse töötajaid, keda seal ei peaks olema. Viimane reorganiseerimine tekitas mõnesuguse konkursi, kuid sellest veel ei piisa.

Kui kitsamalt altkäemaksust rääkida, siis kuni on andjaid, jätkub ka võtjaid ja vastupidi. Niikaua kui mina olen politseis töötanud, on see alati päevakorral olnud.

Tegeleme tavaliselt n-ö valgekraedega, inimestega, kes iseenesest pole ju pätid, aga püüavad end n-ö välja osta, teadvustamata, et nad ahvatlevad teist inimest kuriteole ja on ise kuriteos kaasosalised. Ja kes korra sellele teele läinud, kipub seda ka tulevikus tegema. Taksojuhid reeglina teavad, millega nad riskivad, ja nende «rikkumine» seisneb tavaliselt selles, et nad püüavad politsei käest pääseda kohapealse rahatrahviga. Sagedamini püütakse pistist anda joobes juhtimise pärast. Väidetavalt saab ka tehnoülevaatust osta, rääkimata juhilubadest, viimast on raskem teha, sest autoregistrikeskus on nagu politseigi oma ridu puhastanud.

Juhiluba saab osta 3000 krooniga

Meeli jäi vahele juba autokoolis

Luuri kolleegid Pärnu ARKist ei tea midagi

Ministrid tahavad põhjalikku puhastust

Pärnu ARK ja politsei pistiseskeemi lülid