Laiem pakendiaktsiis lükkus edasi

Riikliku pakendiprogrammi kohaselt laieneb aktsiis järgmisel aastal ettevõtetele, kes ei taga vähemalt poolte pakendite taaskasutust. Keemiatööstuse ettevõtete liidu tegevdirektori Hallar Meybaumi sõnul puudutab see umbes 2000 tootjat ja importijat.

Praegu on maksustatud ainult karastusjookide ja alkoholi pakendid. Aktsiisimaksu peab ettevõte maksma siis, kui ei taaskasuta nõutud määra väljastatavaist pakendeist.

Meybaumi sõnul on 50 protsendi taaskasutamise nõue Eestis ennatlik, sest ka Euroopa Liidu liikmesriigid Iirimaa, Kreeka ja Portugal saavutasid endale kuni 2005. aastani vaid 35 protsendi pakendite taaskasutamise nõude. «Taotleme üleminekuperioodi euronormide täitmiseks,» märkis Meybaum. Praeguse seisuga peaks 2001. aasta 30. juuniks taaskasutatama 50 protsenti pakendeist. Meybaumi sõnul puudutab see eelkõige toiduaineid ja keemiatooteid, kuid ka näiteks mööbli ümber olevat kilet või supermarketist ostuga kaasa antavat kilekotti.

«Selle maksmine ei tule kõne allagi,» ütles Coca-Cola Eesti ASi avalike suhete juht Kadre Vaik pakendiaktsiisi kohta. Kaheliitrise plastpudeli pealt oleks aktsiis viis krooni. Vaiki sõnul on Coca-Colal joogitaara taaskasutuseks leping Ragn-Sells Eesti ASiga.

Ragn-Sellsi Tallinna olmejäätmete jaoskonna juhataja Elmo Meieri sõnul on neil klaas- ja plasttaara ostuks lepingud peaaegu kõigi taarapunktidega, väiksem osa tuleb oma kogumispunktidest.

«Prükkarid korjavad kokku, see ongi praegu asja toimimise skeem,» ütles Kadre Vaik.

Meieri sõnul vedasid nad varem kokkupressitud plasttaara autodega Leedu või Hollandi töötlemistehasesse, mis oli küllaltki kulukas. Viimase poole aasta jooksul on Tallinnas kaks ettevõtet käivitanud plastmassijäätmete granuleerimise seadmed. Nendega helvestatakse plastpudelid, saadud toore eksporditakse. «Meie maksame neile jäätmetest lahtisaamise ning ostja plastmassitoorme eest,» selgitas Meier.

Tema teada kasutatakse jäätmeid vähenõudlike plastmasstoodete, nagu õunakastid, pesukausid ja pargipingid valmistamiseks. Meieri sõnul oli plasttaara taaskasutuse käive möödunud aastal nende ettevõttes paar miljonit krooni.

Kadre Vaiki sõnul on Coca-Cola seisukoht, et pakendiaktsiis peaks Eestis olema peale jookide ka muudel kaupadel, kuid praegusest oluliselt madalama määraga.

Möödunud teisipäeval asutasid kolm Eesti pakenditootjat ja keemiaettevõtete liit oma huvide kaitseks pakendiühingu.

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna esinduse projektijuhi Toomas Pallo sõnul on keskkonnaministeerium pöördunud nende poole huvigruppe kaasava arutelu korraldamiseks. Pallo ütles, et esialgu puuduvad isegi korrektsed lähteandmed Eestis kasutatava pakendikoguse kohta. Ta nimetas probleemseks valdkonnaks jae- ja hulgikaubandust. «Aktsiisimaksu ja pakendiprogrammi ei pea tingimata siduma,» märkis Pallo. Tema sõnul tuleks euronõuete täitmise tähtaegade edasilükkamisse suhtuda siiski ettevaatlikult, sest see võiks pärssida eksporttoodangu konkurentsivõimet. «Euroopa keskkonnanõuetele mittevastav pakend võib segada eksporti sealsele turule,» ütles Toomas Pallo.