Tegija, kel pole midagi

Kui Eesmaa töötas riigikantseleis, oli tema ülemus riigiminister Raivo Vare. Hiljem nimetas teede- ja sideminister Vare ta ainsa eraettevõtjana Eesti Raudtee nõukogu liikmeks. «Töötasin seal kolme ülemuse all, peale Vare veel Elmar Matt ja Tiit Järve. Aga Varega on igaühel rikastav koos töötada, ükskõik, kas tema all või tema kohal, sest ta on lihtsalt nii kõva mees,» räägib Eesmaa. Vare on praegu Eesti võimsaima transiidifirma Pakterminal tegevjuht.

Raudtee asjus on Eesmaa riigi poliitilisele suunale risti vastupidisel seisukohal: tema sõnul ei tohiks raudteed mingil juhul maha müüa. «Eesti Raudtee kaubaveod mahult töötaja kohta on kõige efektiivsemad Euroopas,» väidab Eesmaa. «On poliitiline huvi müügiks, et sellega eelarveauke lappida.» Ta toob näite, et müüjana ei pruugi riik kõige mõistlikumalt käituda: «Merelaevanduse erastamise leping oli nõrk. Hiljem ei olnud lubatud investeeringute tegemata jätmise eest võimalik mingeid sanktsioone rakendada.» Tema sõnul oleks ka raudteele ohtlik selline institutsionaalne investor, kes saaks raudtee kätte ja selle seejärel soomlastele edasi müüks. Soomlaste huvi oleks aga transiidikonkurendi Eesti Raudtee võimalikult kiire väljasuretamine.

«Mingeid tõsiseid välisinvestoreid meile siia Eesti Vabariiki ei tulegi. Mina tean kindlalt nimetada ainult Tolarami mehi Singapurist, kes on tegelikult ka siin korraliku tööstuse püsti pannud,» räägib Eesmaa. «Kogu asi viitab sellele, et Eestis saab asja ajada, mitte investeerida.» Sõnapaaril «asja ajada» on välja öelduna eriline kõla, mida kirjalikult edasi anda ei saa.

Eesmaa sõnul ei kuulu talle osalust ei Hotronicus ega üheski teises äriühingus, mille juhtorgani liige ta on. Ning neid ettevõtteid on palju. Alustades ASist Eesti Raudtee ja lõpetades Mercedes-Benzi maaletooja, ASiga Silberauto. «Ma ei tea, miks olen nii paljudes nõukogudes. Mulle on tehtud ettepanekuid, olen nõustunud. Mul on alati olnud selge arusaam, mida omanik tahab,» jutustab Eesmaa. «Ja ma ei ole elu sees kellelegi käkki keeranud. Ja kui keegi on mulle keeranud, on elu ise talle tagasi teinud.»

Kuigi Eesmaa on Hotronicu nõukogu liige juba 1994. aastast, tegutseb ta seal tihedamalt viimasel aastal. «Oleme otsustanud anda ettevõttele kasvu juurde, võib-olla ka muuta strateegiat,» räägib ta. Möödunud aasta käive oli tema sõnul umbes 30 miljonit krooni. Elektri- ja turvasüsteemide firma Hotronic on välja kasvanud Tallinna Hotellikoondise side-automaatikaosakonnast. 80ndatel oli Eesmaa Tallinna Hotellikoondise direktor. Hotronic on edukalt esinenud mitmetel riigihankekonkurssidel.

Uue valitsushoone peatöövõtja korraldatud hanke nõrkvoolusüsteemide väljaehitamiseks võitis samuti Hotronic. Seda pakkumist riigihangete bülletäänis välja ei kuulutatud. «Tavalise riigihanke ja riigisaladust nõudva riigihanke korraldamise reeglistikus on olulised erinevused. Üks olulisim on hanke saaja usaldatavus. Meile on antud pädevate riigiorganite poolt litsents töötamaks objektidel, millele on kehtestatud riigisaladuse rezhiim,» selgitab Eesmaa. «Lisaks on Hotronic esimene nõrkvoolutöödele spetsialiseerunud firma Eestis, kelle kvaliteedi juhtimisele omistati ISO sertifikaat.»

Toompea on Eesmaale tuttav koht. Sõbralikud ärisuhted on Eesmaal aastaid olnud riigikantseleiga. Tolle asutuse majandusasju juhtis ta ise Eesti NSV lõpupäevil, ametinimetus oli ministrite nõukogu asjadevalitseja asetäitja. Tookord oli ta mees, kes valitses väheseid olemasolevaid häid ja mõnusaid asju, sealhulgas ministrite nõukogu puhkebaasi Lohusalus.

Andres Eesmaa kuulub Eesti Raudtee ASi, Tallinna Kaubamaja, Mercedes-Benzi peaesindaja ASi Silberauto ja ASi Scandic Hotels (endine Finest Hotel Group) nõukogusse. Varem on ta olnud riigile kuuluva ASi Sakala Keskus, ASi Autoklaas ja Amserv-Kapital ASi nõukogus. Peale selle on ta ka Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse liige. Mercedeste müüja Silberauto alustas tegevust riigikantselei autobaasis, ettevõtte nõukogu esimees on varasem autobaasi direktor Väino Kaldoja. Finestis on Eesmaa töötanud peadirektor Toomas Sildmäe asetäitjana. AS Autoklaas alustas samuti Tatari tänaval riigi autobaasis. Eesmaa teenistuskäik sisaldab ka Hoiupanga Liisingu juhtimist. «Liitumise järel mulle mitte ei pakutud head kohta Hansapangas, vaid anti võimalus kandideerida,» kommenteerib ta pangandusest lahkumist. Mõnda aega juhtis ta ka pankroti poole tüürinud ASi Viru Rand.

«Luulud!» ütleb Andres Eesmaa enda seostamise kohta Lohusalu puhkekeskuse renditehinguga. Ta kinnitab, et nõustab riigile kuuluva kompleksi suhtes tulevikuplaanide tegemisel oma sõpru ning vahendab läbirääkimisi võimalike partneritega. «Täna pole sellest veel midagi rääkida. On olemas oht, et saan sellega materiaalset kahju,» selgitab Eesmaa. «Mitte mina, vaid need inimesed, kes on asjaga seotud,» lisab ta kohe täpsustuse. «Siit ei ole mõtet mingit korruptsiooni otsida,» räägib mees. Eesmaa sõnul on ta varem olnud huvitatud, et kompleksi ülalpidamine ei tooks riigile kahju ning samal põhjusel otsustati see ka välja rentida. «Ja kes on riik -- see on mina, teie ja veel poolteist miljonit inimest.»

1998. aastal sõlmis OÜga Delikaat 30 aastaks Lohusalu kompleksi rendilepingu toonane riigikantselei peadirektor Tarmo Mänd. Eesmaa sõnul tunneb ta Mändi 1975. aastast, kui ta ise oli EÜE Väinamere regiooni komissar ning Mänd Hiiumaal komsomolisekretär.

«Viimane kontakt temaga oli pärast Eesti Päevalehe artiklit, kus teda ja mind süüdistati riigi vara mahaparseldamises. Küsisin, et kuule, Tarmo, millal me siis sellise kokkuleppe tegime? Mina küll ei mäleta, kas ma olin siis täis või?» meenutab Eesmaa. «Sest mingit äri pole me temaga kunagi ajanud. Tarmo Mänd ei olegi ärimees, tema on eluaeg riigitööl olnud.» Tarmo Mänd on praegu kaitseministeeriumi kantsler, varasemate ametite hulka kuuluvad Hiiumaa parteijuht ja maavanem.

Lohusalu kinnisvara kolmekümneaastane rendileping läheb praegusele rentnikule maksma 8000 krooni kuus ehk 100 000 krooni aastas. Kompleksi ametlik rentnik on OÜ Delikaat. Delikaati asjaajamistes esindavale juhatajale Rain Maasingule kuulub ettevõttest alla viiendiku. Delikaati 82% omanik on OÜ Staford & Ko. Selle ettevõtte 90% omanik Andrus Prous on ASi Hotronic juhatuse esimees. ASi Hotronic nõukogu esimees on Andres Eesmaa.

1998. aastal osales Lohusalu rendikonkursil neli ettevõtet. Riigikantselei konkursikomisjon tunnistas ainsaks nõuetele vastavaks pakkujaks OÜ Delikaat. Ridaelamubokside praeguste rentnike hulgas on ka kaotanud firmade ja vallavalitsuse esindajaid. Ilma vallavalitsuse kooskõlastuseta ei ole võimalik kompleksis teha ehitustöid ega kinnisvara arendusprojekte. Riigikantselei peadirektori Tiit Laja sõnul ei saaks praegune rentnik neid edasi rentida, kui tegu oleks elamispinnaga, selle väljaüürimine peaks käima elamuseaduse järgi. Ta kinnitas, et lepingu järgi kohustub riik hüvitama rentniku investeeringud, kui need on rendile andjaga kooskõlastatud.