Avalikud võlakirjad vahendaja pilgu läbi

Võlakirjaemissioon on odavam, sest emissiooni korraldav pank rahuldub väiksema vahendustasuga kui hoiuse ja laenu vahendamisel, kuna võlakirjaemissiooni kulud on pangale oluliselt madalamad.

Lisaks madalamatele kuludele on võlakirja eeliseks lihtsus ja kiirus -- kõige kiiremad emissioonid on toimunud poole tunni jooksul.

Hoolimata kulu ja lihtsuse eelistest ei kaalu paljud võlakirjaturule sobivad ettevõtted võlakirjade emiteerimist. Põhjuseks väär ettekujutus võlakirjaemissioonist kui millestki erilisest ja keerulisest. Tegelikkuses lepib ettevõte kokku võlakirja tingimused, mis on sarnased laenu tingimustele: peamised on intress, maht ja tähtajad. Seejärel saab ettevõte lepitud kuupäeval raha ja maksab kokkulepitud tähtajal selle koos intressidega tagasi.

Viimasel ajal on üles kerkinud avalike võlakirjaemissioonide teema. Avalikuks loetakse tavaliselt börsil noteeritavat emissiooni. Eestis on selleks vaid Hüvitusfondi obligatsioonid, teised võlakirjaemissioonid toimuvad kinnisena. Põhjused, miks valdav osa emissioonidest toimub kinnise emissioonina, on järgmised:

- Kulu -- ei tule maksta riigilõivu 0,1% ja börsitasusid, mis kokku võivad küündida sadadesse tuhandetesse kroonidesse.

- Kiirus -- avalik võlakirjaemissioon on oluliselt aeganõudvam, sest läbida tuleb oluliselt rohkem bürokraatiat.

Avaliku võlakirjaturu pooldajad on toonud ettekäändeks rea argumente:

- Kasvab likviidsus. Tõenäoliselt ei kasva. Heaks näiteks on olemasolevad suletud emissioonid, mille ostu-müügihindade vahe (spread- ) on palju kitsam avalikest (Hüvitusfondi) emissioonidest. Näiteks HF1 tootluste spread- on 6,29%, enamikul suletud emissioonidest 0,75%.

- Turule lisandub investoreid. Võimalik, kuid ka suletud emissioonides saavad kõik soovijad osaleda. Tuleb panka helistada ja küsida, mida pakutakse. Pangad otsivad pidevalt ka ise uusi investoreid. Maksimaalne investorite kasv võib olla 5%, mis aga ei paranda likviidsust, sest lisanduv osa lähtub võlakirja hindamisel 95% arvamusest.

- Kujuneb õige turuväärtus. Avaliku emissiooni turuväärtus pole õigem suletud emissiooni turuväärtusest. Eesti Energia, Tallinna Vesi, Tallinna Soojus ja Tallinna Kaubamaja on emiteerinud oma võlakirju oksjoni kaudu, seega määrates õige hinna.

Kui ettevõte on nõus kulutama sadu tuhandeid kroone millegi nimel, mis meie arvates tulevikus kasu ei too, siis korraldajana me seda ei takista. Enne raha kulutamist soovitaks siiski järele mõelda ja oma pangaga konsulteerida.

Autor: Priit Lavits