Laar lubas luksusmööbli tellimuse ümber teha

?Igal asjal on piirid,? ütles Laar ajakirjanikele, kommenteerides residentsi tellitud mööbli ja aksessuaaride hindu, mis ei käi kokku valitsuse säästupoliitikaga.

Kuigi riigihange, mille kohaselt saab Laari sekretär ligi 40 000kroonise töötooli, oli korraldatud seaduse raamides, tuleb leida võimalus selle tingimuste ülevaatamiseks, märkis Laar.

Peaminister avaldas heameelt, et sai superhindadest teada enne, kui tegeliku mööbliostmiseni läks. Laar väitis, et tema info pärineb ajakirjandusest.

Samas märkis Laar, et valitsuse residents ja selle sisustus peab olema korralik, ent mitte ülepingutatud.

?Tänases Eesti Vabariigis ei lepiks ma sellega, et keegi istub sellisel toolil,? nentis peaminister, täpsustades, et tema sekretäri tooli hinnaks pole kavandatud mitte 30 000, vaid 38 000 krooni.

Riigikantselei juhid, kes uue valitsushoone sisustuskonkursi organiseerisid, suutsid kõrvale hiilida riigihangete seaduse mõttest.

Ligi nelja miljoni krooni suuruses riigitellimuses sisaldus miljoni krooni eest kaupa, mis kõigil konkursil osalevatel mööblifirmadel oli kohustuslik oma tellimusse sisse panna, kirjutas eilne Postimees.

Läinud nädalal lõppenud sisustuskonkursi tingimused määrasid seega nii mööbliesemete hinnad, tootjad kui ka vahendajad.

Laari teatel osales konkursil neli firmat, ühe pakkumine osutus nõuetele mittevastavaks. Kolmest ülejäänud pakkumisest otsustas riigikantselei odavaima ? 3,38 miljoni kroonise ? kasuks. Teised kaks pakkumist olid vastavalt 4,08 ja 5,38 miljonit krooni.

Konkursil osalejatele välja saadetud materjalidest nähtus, et sisustuse hulka peab kuuluma ilmselt peaministri sekretärile minev eksklusiivdisainiga tool Vitra hinnaga 38 000 krooni.

Osalemistingimustes sisaldusid ka riigisekretäri Aino Lepik von Wireni ja riigikantselei peadirektori Tiit Laja töölaudadele mõeldud 20 000 krooni maksvad laualambid ning 10 000kroonised põrandalambid.

Mitu tuntud Eesti mööblifirmat peab absurdseks ning ohtlikuks üha süvenevat tendentsi, kus riigihankekonkurssi korraldav riigiasutus käsib konkursi sildi all osta konkreetset kaupa.

Autor: BNS