Seadus muudab side odavamaks

Eesti on internetiühenduste ja mobiilsideteenuste poolest Euroopa Liiduga võrreldaval tasemel. Kohalik telekommunikatsiooni- ja infotehnoloogiasektor annab 5,2% SKTst. See on üle kahe korra kõrgem Euroopa keskmisest ja võrdub rahas 4 miljardi krooniga.

Rohkem kui veerandil Eesti elanikest on mobiiltelefon, internetikasutajaid on varsti sama palju.

Uuringufirma Datamonitoring prognooside kohaselt kasvab maailmas telefoniside kasutamine lähima kahe aastaga 10%, interneti kasutamine aga 1000% ja Eesti pole erand. Seega puudutavad muudatused telekommunikatsiooniturul praktiliselt kõiki.

Eestis pidurdab interneti ja telefonside arengut konkurentsi puudumine. Teenustest kallines möödunud aastal kõige rohkem, 25 protsenti, sideteenus. Monopoolsete eriõigustega Eesti Telefon langetas mullu küll kohaliku kõne minutihinda poole võrra 16 sendini, kuid kehtestas poole krooni suuruse kõnealustustasu.

Uus seadus tõotab turu päästa. Teede- ja sideminister Toivo Jürgensoni sõnul on hiljuti vastu võetud telekommunikatsiooniseadus suunatud tavatarbija heaolule ja selle üks peamisi eesmärke on turul valitseva monopoli ohjamine.

«Konkurentsi teravnemine loob olukorra, kus turul tegutsev teenuse pakkuja peab ajama läbimõeldumat tariifipoliitikat ning hinnatõusud on raskemad tulema,» räägib Jürgenson. «Praegu kunstlikult üle paisutatud ja teenuse pakkumise monopoli säilitamisele suunatud tasud peaksid oluliselt langema, tuues kaasa teenuse hinna langemise tarbijale.»

Uus telekommunikatsiooniseadus tagab Eesti elanikule olukorra, kus liitumis- ja kuutasud peavad vaatamata kliendi elukohale olema samad. Samuti paneb seadus telefoni paigaldamise kohustuse sellele operaatorile, kes peab paigaldamiseks tegema kõige vähem kulutusi.

Sisuliselt on veel aastaid selleks operaatoriks Eesti Telefon, kes on mitme aasta vältel investeerinud võrkude arendamisse üle miljoni krooni päevas. Firmad, kes hakkavad pärast Eesti Telefoni eriõiguste lõppemist tegutsema, keskenduvad põhiliselt suuremat tulu toovate kaugekõnede vahendamisele.

«Kui operaator pakub teenust vaid ühes kas või väga kitsas piirkonnas ja teeb seda odavamalt kui Eesti Telefon, siis peab viimane klientide säilitamiseks tariife alandama,» seletab Jürgenson uue seaduse eeliseid. Eesti Telefon peab sel juhul alandama kõnehinda kogu Eesti territooriumil ja sellega on garanteeritud turule tulevate operaatorite konkurentsivõime.

Spordikaupa müüva OÜ Sportmarket juhatuse esimees Boris Kirt loodab, et sideturu avanemisega lähevad ka ettevõtte telefonikulud väiksemaks. «Alati on hea, kui turul on rohkem tegijaid kui üks. EMT-l olid ka kõrgemad tariifid, enne kui Radiolinja turule tuli,» sõnab Kirt.

Kuigi ennustatakse, et Eesti telekommunikatsioonide pidevalt noorenev «vanaisa» Eesti Telefon jääb turuliidri positsiooni veel pikaks ajaks, hakkab järgmise aasta jaanuarist telefoniteenuseid pakkuma veel kümmekond firmat üle Eesti. Tuntumad konkurendid on Levicom Broadband ehk TELE2, mis raputas korralikult turgu tasuta sissehelistamisteenuse pakkumisega eelmise aasta septembris ja Balti riikide suurim IT-kontsern MicroLink, kes on konkurent andmesideturul.

Tõenduseks, et konkurendid õgivad juba praegu Eesti Telefoni kasumit, on see, et kui 1998. aasta eest oli ettevõtte puhaskasum 260 miljonit krooni, siis mullu saadi puhaskasumit vaid 140 miljonit krooni.

ASi MicroLink juhatuse esimees Allan Martinson ei kiirusta veel MicroLinki kaartide avamisega. Ta kinnitab, et MicroLink kavatseb telefoniteenust pakkuda, kuid muud detailid on info, mida ei avalikustata.

Martinson nendib, et Eesti Telefoni turuosa säilitamine sõltub Eesti Telefonist endast. «Eesti Telefon peab olema paindlik ja kiiresti reageerima,» räägib ta. «Kui Eesti Telefon suudab õigel ajal õigesse kohta investeerida ja hindadega õigesti ümber käia, siis võib ta säilitada 50--70 protsenti nii rahvusvaheliste kui kohalike kõnede turust.»

TELE2 kaubamärgi omanik OÜ Levicom Broadband suudab ettevõtte juhi Ivar Luki hinnangul Eesti Telefonilt endale võita umbes kolmandiku sideturust. «Rootsis on näiteks 42 sideoperaatorit, Telial on kaks kolmandikku turust, TELE2-l on veerand ja ülejäänud osa jaguneb väiksemate tegijate vahel,» räägib Lukk.

Suuruselt teise Eesti kaabellevifirma, ASi STV asepresident Raivo Mihkelsoo sõnul suudavad Eesti Telefonile vastu panna vaid 2--3 firmat. «Ülejäänud, nõrgemad firmad surevad välja,» prognoosib ta.

Mihkelsoo sõnul on STV võrk suuteline praegu edastama telepilti, internetti ja telefonisidet Tallinna kesklinnas ja Lasnamäel, kahe kuu pärast ka Mustamäel ja Õismäel. Vaja on ainult teha 3,5 miljoni krooni suurune investeering lisaseadmete ostmiseks. Kokku läks STV-le võrk maksma umbes 120 miljonit krooni.

«Kõnealustustasu ei tule meil üldse,» lubab Mihkelsoo. «See, et nii kaabeltelevisiooni kui ka andmeid saab edastada samade kaablite kaudu, võimaldab meil hinnad madalal hoida.»

Koos mobiilsideoperaatoriga Radiolinja Eesti telekommunikatsioonikontserni Finnet andmeside teenuseid pakkuv firma Uninet ehitas valmis Eesti ja Soome vahel kaks merekaablit, millega saab vahendada telefoni- ja internetiühendust.

«Eluliselt tähendab telekommunikatsiooniseadus seda, et enim piiratakse Eesti Telefoni võimalusi ja antakse eeliseid väikestele tegijatele,» seletab ASi Uninet Andmeside arendusjuht Taavi Talvik. «Selle eelise teeb olematuks aga Eesti Telefoni praegune positsioon turul.»

Talviku sõnul on turule uustulija jaoks kõige ebamäärasem periood enne Eesti Telefoni eriõiguste lõppu ehk enne 2001. aasta algust, mil uus tulija peab oma võrku ette valmistama, siduma Eesti Telefoniga ja testima. Ettevalmistused teenuste pakkumiseks võtavad vähemalt pool aastat ja teenuseid saaks pakkuda alles pool aastat pärast sidumist Eesti Telefoniga. Sidumine võib toimuda alles pool aastat pärast Eesti Telefoni eriõiguste lõppemist.

«Halvima stsenaariumi puhul toimub tegelik turu avanemine 2001. aasta lõpus. Loodetavasti nii siiski ei lähe, sest riik tahab, et turg avaneks juba tuleva aasta 1. jaanuaril,» räägib Talvik.

Eesti Telefoni emaettevõte Eesti Telekom juba arvestab eriõiguste kadumisega. Eesti Telekomi juhatuse esimees Toomas Sõmera ütleb, et ta arvestab tõsiasjaga, et Eesti Telefon kaotab mõnel määral turuosa ja seoses sellega ka osa tulust.

Vt. ka tabelit:Sideteenuste hinnad praegu ja 2001. a algusest