Riigihankeid nurjab enamasti rumalus

Eelmisel aastal vaidlustati 1800 Eestis korraldatud riigihankest iga kümnes ning suurem osa neist leidis lahenduse riigihangete ameti vahekohtus. Mõni juhtum, näiteks Tartu Ülikooliga seotud Kääriku suusakompleksi remont, jõudis välja riigikohtuni. Riigihangete ameti töötajate hinnangul on eriarvamuste sagedaseks põhjuseks konkursi välja kuulutanud riigiasutuste töötajate vähene vastutustunne või puudulikud teadmised konkursside korraldamisest.

Riigihangete ameti peadirektor Ülo Sarv meenutas, kuidas mõne aasta eest kuulutas üks Lõuna-Eesti kool välja riigihankekonkursi. Kirja oli pandud ainult sõnum: meile oleks vaja uut katust. Selguse saamiseks riigihangete ametisse pöördunud ehitusfirmad mõistatasid, kas katus võiks olla plekist, kivist või hoopis eterniidist.

'Ka suurte riigihankekonkursside nurjumise põhjused pole tekkinud riigihangete seaduse nõrkusest,' kinnitas Sarv, 'vaid sellest, et konkursi korraldajad ei osanud endale selgeks teha, mida üldse taheti.'

Sarv tõi näiteks kaks viimast radariostu konkurssi, mida korraldasid nii kaitse- kui ka siseministeerium, ning mille tulemused on tänaseni selgusetud.

Andres Veel, kes riigihangete ameti peadirektori asetäitjana puutub kokku just riigihankekonkursside vaidlustamisega, kinnitas, et pakkumiste koostajad lähevad sageli kergema vastupanu teed ega vaevu enne konkursitingimuste väljakuulutamist spetsialistidega konsulteerima.

Veel tõi näiteks ühe nurjunud jalatsiostu konkursi, kus konkursi korraldanud ametkond pani kirja vaid kaks tingimust - et saapad oleksid kummitallaga ning käiksid külje pealt lukuga kinni. Konkursi tulemusena pakuti neile saapaid, mis vastasid küll nimetatud tingimustele, ent sellele ametkonnale absoluutselt ei sobinud.