Sotsiaalmaksu tõus on allakäigutrepi algus

Sotsiaalmaksu tõstmise ideega tulid kolmepoolsetel läbirääkimistel välja ametiühingud, teatades, et töövõtjad on vabatahtlikult nõus võtma 2 suuruse maksutõusu enda kanda. See ei ole aga nii lihtne ja tööandjad ei ole sellise lahendusega nõus.

Töötaja palk pannakse paika läbirääkimistel töövõtja ja tööandja vahel, selle määrab ära olukord tööjõuturul ning tihti on lähtealuseks netopalk. Sellepärast võib kergelt juhtuda, et lõppkokkuvõttes peab sotsiaalmaksu tõusu ikkagi kandma tööandja.

Ettevõtluskeskkonnast sõltub investeerimistegevus ja tööandja maksukoormus on oluline indikatiivne näitaja, mis ettevõtluskeskkonda iseloomustab. Eesti on Euroopas tööandja poolt makstava sotsiaalmaksu suuruse osas Itaalia järel teisel kohal, see häirib potentsiaalseid tööandjaid.

Elu saame parandada ainult majanduse tõusu ja stimuleerimise kaudu. Selleks, et rikkust kasvatada, on vaja suurendada tootlikkust ja majandada säästlikult.

Makromajanduslikult ei ole oluline, kas tõuseb tööandja või töövõtja maksukoormus. Maksutõus kajastub meil omahinnas ja mida rohkem Eestis makse tõstame, seda nõrgem on meie kaupade ja teenuste konkurentsivõime maailmaturul. Tulemuseks on see, et suudame vähem müüa ja seega ka vähem teenida ning peame töötajatele maksma madalamat palka ja töökohti vähendama. Tuleb mõelda sellele, kuidas tekitada töökohti juurde ja toota rohkem lisaväärtust. Nende teemade üle peab vaidlema, aga mitte maksude tõstmise üle.

Kui tööandjad 2. märtsil valitsuse ja ametiühingutega ühise läbirääkimistelaua taha istuvad, siis on tööandjate seisukoht endine ? ei tohi tõsta sotsiaalmaksu ning sotsiaalmaksu kohustus peab jagunema töövõtja ja tööandja vahel.

Samas peavad tööandjad pensionireformi teise samba käivitamist vajalikuks. Kui vaadata tulevikku, siis ma ei näe, et pärast seda, kui ettevõtted on müüdud, hakkab siia väga palju raha voolama.

Pensionifonde kasutavad riigid reeglina suurte infrastruktuuriehitiste finantseerimiseks. Sellepärast peame õigeks, et Eestis pensionifondid tekivad. See on aluseks säästlikule eluviisile ja aitab majandust stimuleerida. Teise samba finantseerimine peab aga toimuma kulude kokkuhoiu, mitte maksutõusu abil.

Tekib kohe küsimus, kuhu pensioniraha investeerida. Eesti puhul ei ole palju selliseid projekte, mida saab pensionifondide vahenditest finantseerida. On olemas oht, et Eesti pensionifondide raha läheb kuhugi mujale ning hakkame turgutama mõne teise riigi majandust.

Pensionifondide raha puhul on oluline, et esiteks ta jääb alles ja teiseks ta teeniks Eesti majandust.