3. märts 2000
Jaga lugu:

Äripäeva juhtkiri: 44% maksukoorem on halvanud majanduskasvu

Äripäeva poolt antud kuueprotsendiline kasvuprognoos selleks aastaks on optimistlik aga Eesti sihipärase tegutsemise korral saavutatav. Eelkõige ei tohi Eesti endale lubada maksukoormuse kasvu, ükskõik kui üllate ideaalide nimel pealtnäha võitlus käiks, kirjutab Äripäev oma esmaspäeval ilmuvas juhtkirjas.

Eesti majanduskasv jäi nukravõitu pluss 1,9 protsendile eelmise aasta viimases kvartalis. See oli tunduvalt vähem, kui ootasime-lootsime, sest meie ümber liiguvad arenenud Põhjamaad, rääkimata USAst, edasi mitu korda kiiremini.

Eesti majanduskasvu peamine kiirendusmootor on eksport; väga olulised on välisinvesteeringute, tööstustoodangu, turismi, väliskaubanduse ja siseriikliku tarbimise mahtude kasv, laenuintresside ja tööpuuduse langus.

Tegelikus elus on väliskaubanduse mahud kokku tõmbunud nii ekspordi kui eriti impordi poole pealt, kuid turism kui peamine ekspordiartikkel on tublisti kasvanud. Rõõmsamaks on olukord muutunud tootmises ja tarbimises - inimestel raha on, et rohkem osta, mis omakorda tuleneb keskmise palga tõusust 4800 kroonini (osalt siiski ümbrikupalkade vähenemisest). Kui uskuda statistikat, siis on töötuse määr langenud 5-6 protsendini, samuti on üle aastate suurenenud sündivus.

Eesti peamine pidur on maksukoormuse hiiliv tõus 44 protsendini sisemajanduse kogutoodangust ehk võimetus riigi tasandil kulusid kokku hoida. Maksukoormuse tõusu peatükki kuuluvad sotsiaalmaksu ja kütuseaktsiisi tõstmise kavad, käibemaksu rakendamine soojusenergiale, pensionireformi ebarealistliku teise samba käivitamispüüded, tulude asemel kulude maksustamine ja igatsugu uute maksude väljamõtlemine. Ei saa taas märkimata jätta, et riik suurendab järjekindlalt mittetootlikke kaitsekulutusi, samal ajal kui haldusreform, s.o riigi raha kokkuhoid, toppab.

Kuigi börsil on kevadet toomas esimesed välisinvestorid, tuleb Eestil silmas pidada, et suured otseinvesteeringud ei voola juurde iseenesest. Võidujooksus Lätiga (loe: kuhu kerkib tselluloositehas) hakkame vist alla jääma. Uut põlevkivikeemia investorit, Suncori, võttis Eesti vastu kaunis vaenulikult - tahavad siin meie jalgealust õõnestada! Uskumatult vaevaline on energeetikasektori ja raudtee erastamine, maareformi kulg; sihilik viivitamine on midagi muud kui riigimehelik põhjalikkus. Et investeeringud uuesti välja ei voolaks, selleks peab Eesti võitlema veelgi suurema majandusvabaduse eest.

Suurte pluss on suurus; korvamaks oma väiksust, jääb Eestil üle ainult targalt tegutseda.

Jaga lugu:
Hetkel kuum