Kolmapäeval teatasid Läti riik, Soome Metsäliitto-Yhtymä ja Rootsi Södra ühise tselluloositehase projekteerimisfirma loomisest, millest 67 kuulub Soome ja Rootsi investoritele.
Majandusministri nõuniku Andres Pajuste sõnul ei tähenda see, et Läti on etapi võrra ees, Eesti tselluloositehase projekti mahamatmist. Pajuste ütles, et lähiajal saadab majandusminister Mihkel Pärnoja pöördumised kõigile maailma tähtsamatele ses valdkonnas tegutsejaile. Pöördumine sisaldab kokkuvõtet valitsuse tehase rajamist toetavast otsusest ja taustinfot Eesti kohta. Pajuste sõnul on seni suheldud võimalike investorite kitsama ringiga.
Teadet, et Läti valitsus on sõlminud kokkuleppe Skandinaavia investoritega tselluloositehase rajamiseks, ei tasu võtta Eestis traagiliselt, lausus ka Maailmapanga analüütik Ardo Hansson. Tema sõnul on tselluloositehase ehitamine siiski riskantne projekt, sest turg on tsükliline. Eesti majandus on liiga väike ja kui seame majanduse sõltuvusse ühest suurest projektist, siis võib sellel olla ka negatiivseid tagajärgi.
Tselluloositehase rajamisest huvitatud ärimees Ülo Pärnits viitas võimalusele, et soomlased ja rootslased toimetavad ja uurivad Lätis neli-viis aastat, lõpuks ei ehitata midagi ning kogu asja eesmärk on venitamine.
?Skandinaavlastel pole vaja siia kibeleda. Soomel ja Rootsil on lähiajal mõttekam meilt paberipuud osta, sest nende oma puiduvarude kasutamine on piiri peal. Eestisse tehase rajamine võiks viia ka mõne vanema tehase sulgemisele Skandinaavias,? sõnas Pärnits. ?Nende huvi on, et siia keegi kunagi ei ehitaks, ei Eestisse ega Lätti. Nad peavad seda oma kapsamaaks.?
Pärnits pidas perspektiivseiks partneriteks USA ja Kanada ettevõtteid. ?Vähemalt üks selline tehas ehitatakse maailmas igal aastal,? ütles Pärnits. Tema sõnul rajati viimati uued tselluloositehased Brasiiliasse ja Indoneesiasse. Samas on Põhjamaade puit toorainena parem ja Põhja-Euroopa võimaliku asukohana perspektiivne.
Eestisse rajatava tselluloositehase orienteeruv hind oleks 12 miljardit krooni.
Tagasi Äripäeva esilehele