Edelaraudtee doteerimine pole põhjendatud

Autoettevõtete Liidu arvates pole Edelaraudtee ASile (ER) raudtee reisijaveo doteerimine ega sellele 10aastase garantii andmine põhjendatud.

1. ERi riigisisene reisijatevedu praegusel kujul on majanduslikult ebaratsionaalne ja perspektiivitu. 1997?1999 on reisijateveo kulud suurenenud kaks korda ja riigidotatsioon neli korda, piletitulu ja reisijate arv on aga jäänud samaks. Madal piletitulu ühelt reisijalt ja rongiliikluse jaoks väike reisijate arv (3,2 mln 1999. a) näitab ERi väikest turuosa ühisveonduses.

2. ERi rongiliiklusest kattub 95 mittedoteeritava linnadevahelise bussiliiklusega, kus konkureerivad bussiettevõtted on vaatamata hinnatundlikule klientuurile saavutanud hea teenindustaseme. Kuna ERi piletitulu katab kuludest, sh infrastruktuuri kulud, vaid 20?25, võib ER konkurentsis bussiliiklusega oma turuosa suurendamiseks piletihindu piiramatult alandada.

3. Ei ole analüüsitud riigisisese raudteeveonduse perspektiive, puudub ühisveonduse arengukava. See annab võimaluse emotsionaalselt argumenteerides nõuda dotatsioone valdkonnas, mis ühisveonduse seisukohalt pole olulisim. Kui riik peab oluliseks raudtee infrastruktuuri säilimist, on otstarbekas teha seda teiste abinõude rakendamisega, mitte raudtee reisijatevedu suvaliselt doteerides.

4. Raudtee reisijateveol on perspektiivi, kui Tallinna satelliitlinnadeks kujunevad Paldiski, Keila, Kohila, Kehra. Rongi- ja bussiliikluse arendamine koordineeritud transpordiskeemis võib siis anda sotsiaalseid vajadusi ja nõudlust arvestava liikluskorralduse.

5. ERi erastamine ei eeldanud riigi garantiisid reisijateveo doteerimisele. Garantiide andmisel muutuvad erastamise tingimused, seega tuleks välja kuulutada uus konkurss. Praegune erastamine tagab tulevasele omanikule riskivaba ettevõtluse kohustuseta 10 aasta pärast reisijaid vedada. Omandatakse hindamatu kinnisvara, mille väärtus ületab praegused investeeringud.

6. Eestis puudub ühistranspordi arendamise strateegia, mis tagaks riigieelarvest eraldatavate vahendite efektiivseima kasutamise. Pealiskaudsed otsused riiklike prioriteetide fikseerimisel ühisveonduses tekitavad olukorra, kus kaugliiklust opereerivad bussiettevõtjad loobuvad vähetasuva ja investeeringutemahuka ala arendamisest. Nt Läti doteerib linnadevahelist bussiliiklust, kuna ettevõtjad ei olnud suutelised ilma riigi toeta sellesse valdkonda investeerima.

Ühistranspordiseaduse järgi on selle ala kavandamise ja korraldamise eesmärk ressursside kasutamise sotsiaalset ja majanduslikku otstarbekust arvestades teenuse tagamine vastavalt nõudlusele, ühissõidukite kasutamise soodustamine ja ühiskonna kulutuste vähendamine.

Autoettevõtjad on seisukohal, et riigikogu otsuse eelnõu heakskiitmisele peab eelnema Edelaraudtee ASi teenindatavate rongiliinide teenuste pakkumise ja nõudluse ning ettevõtte kolme tegevusaasta majandustulemuste analüüs. Siis saab määratleda reisijateveo turu mahu riigisisestel rongiliinidel ning selle alusel dotatsioonide vajaduse.