Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti kaubanduspuudujääk
Eesti kaupade eksport ulatus 3,3 miljardi ja välismaiste kaupade import 4,2 miljardi kroonini. Alates jaanuarist avaldab statistikaamet väliskaubanduse andmeid põhikaubandussüsteemi järgi. See tähendab, et ekspordist on välja jäetud reeksport tolliladudest ja import ei sisalda kaupade sissevedu tolliladudesse.
Impordina võetakse arvele kaupade väljastamine tolliladudest siseringlusesse tarbimiseks või töötlemiseks.
Eksport oli tänavu jaanuaris võrreldes 1999. aasta jaanuariga 30 protsenti suurem. Detsembriga võrreldes suurenes eksport 1,5 protsenti. Kaupade väljavedu pärast Eestis töötlemist suurenes 11 protsenti.
Euroopa Liidu riikide osatähtsus ekspordis oli 79 protsenti (detsembris 76 protsenti). Suurenes eksport Saksamaale ja Rootsi. SRÜ riikide osatähtsus ekspordis oli kolm protsenti (detsembris viis protsenti).
Et riigiametid või elutähtsate teenuste osutajad pakuvad küberkurjategijatele huvi ei üllata kedagi. Tõsiasi, et igapäevaselt rünnatakse ka väikeettevõtteid tuleb ilmselt paljudele uudisena – sageli ka neile endile.