Andres Bergmann: minu vastu pole ühtki ametlikku süüdistust

Mõned küsimused tänases Äripäevas ilmunud intervjuust Andres Bergmanniga:

Keda või mida peate ERA grupi ettevõtete pankrottide peamiseks põhjuseks?

Peapõhjuseks loen seda, et ettevõtete juhtkond hindas ümbruskonna arengut valesti. Me ei pidanud kahjuks võimalikuks, et riiklikud institutsioonid, nagu Eesti Pank, rahandusministeerium ja kindlustusinspektsioon, on päevapealt võimelised muutma oma strateegiat teatud asutuste - ma ei pea silmas ainult ERA Panka - suhtes.

Saan ma õigesti aru, et juhtkonna valele hinnangule rõhudes raputate te tuhka ka endale pähe?

Toon võrdluse lehmapidamisest. Kaheksa aastat on lehm lasknud end rahulikult talitada, vaid aeg-ajalt on lüpsmise ajal tammunud. Kui lehm nüüd kaheksa aasta pärast äkki täis lüpsiku ümber lööb, siis on üldjuhul raske süüdistada lüpsjat. Loomulikult, lüpsja peaks kogu aeg arvestama, et lehm võib tagajalaga äiata.

Kommenteerige ajakirjanduses kõlanud süüdistust, et olete andnud endaga seotud firmadele ERA Pangast tagastamata laenu 74,6 miljonit krooni?

Rõhutan, et minu vastu ei ole esitatud ametlikult ühtki süüdistust. Väidetavalt on pankrotihaldurid esitanud Tartu politseiprefektuurile taotluse alustada kriminaalasi ERA Panga endiste juhtide vastu. Mina pole seda taotlust lugenud.

Mis puutub 74,6 miljonit krooni, siis antud juhul on tegu vale aritmeetikaga. Kuna võlgade puhul on tegemist komplitseeritud arvutustega - on põhiosa, intress ja viivis -, siis hea fantaasia puhul on võimalik nii üht- kui teistmoodi arvutada.

Selle, et te võtsite 7. aprillil 1999 Tallinna kontorist sularahana välja 1,6 miljonit krooni, liigitavad pankrotihaldurid ametialaseks võltsimiseks. Teie kommentaar?

Sularaha väljavõtmine vastab tõele ja see on ka dokumenteeritud. Sularaha väljamaksmise korraldust tehes täitsin ERA Panga kohustusi. Tegu on rendilepingute eest tasumisega, millise väljamineku oleks pidanud ERA Pank niikuinii tegema.

Äripäev kirjutas sügisel skeemist, kuidas Polaris-Vara ja Polaris-Elu vara kanditi läbi teie rallisõpradele Tõnu Soomerile ja Hannes Hallikule kuuluvate Sartaste Halduse ASi ja ASi Toplant Grupp.

Kui järjestada dokumendid kronoloogiliselt, siis kantimisest saab siin rääkida vaid pahatahtlik inimene. Dokumentaalselt on tõestatav, et ainus põhjus, miks Polaris-Vara ja Polaris-Elu vara ostu-müügileping Sampoga jäi sõlmimata, oli see, et pankrotihaldur Urmas Tross ei andnud selleks kooskõlastust.

Kindlustusselts Sampo oli andnud kindla nõusoleku võtta üle peaaegu kõik töötajad, omandama teatud osa füüsilisest ja nn pehmest varast ning maksma ERA Pangale teatud summa. Samal ajal, kui lepingud Sampoga ootasid lõplikku kooskõlastust, müüdi ülejäänud osa Polaris-Vara ja Polaris-Elu varast ettevõtetele, kes oleksid ja on pädevad sellega tegelema.

Kui suurt kahju te isiklikult oma firmade pankrotti mineku tõttu olete saanud?

Eelmise aasta kevadel tehtud hinnangu kohaselt oli ERA Panga ja kindlustusseltside omakapital 140-170 miljonit krooni. Kui võtta aluseks, et aktsiate väärtus on täna null, siis järelikult jääb minu kui põhiaktsionäri kaotus 140 ja 170 miljoni vahele.

Millised teenimisallikad on teil praegu?

Mul on konkreetseid tegutsevaid ettevõtteid. Ärikeeld keelab olla nõukogus ja juhatuses, aga mitte aktsionäriks olemist. Samuti ei piira ärikeeld tegevdirektoriks olemist.