Doteerimise jätkamine toob kasu tulevikus

Edelaraudtee erastamisest huvitatud Suurbritannia firmale GB Railways teatud aastate jooksul riigipoolse dotatsiooni maksmisel on mitmeid toetavaid argumente, mida riigikogu peaks otsuse langetamisel arvestama.

Üks põhjus, miks mina toetan Edelaraudtee doteerimist pärast firma erastamist, on seotud minu eelmise ametikohaga erastamisagentuuris.

Erastamisagentuuris nähti palju vaeva, et tagada Edelaraudtee eksisteerimine pikemas perspektiivis. Selleks et firmal oleks võimalik oma tegevust jätkata, peab riik jätkama reisijateveo riigipoolset tellimist.

Edelaraudtee erastamisel soovis erastamisagentuur saavutada olukorda, kus aastate kaupa riigipoolne toetus väheneb ning paralleelselt sellega säilib olemasolev infrastruktuur. Edelaraudtee erastajale oleks dotatsioonide vähenemine tähendanud aga seda, et ta peab leidma täiendavaid võimalusi infrastruktuuri kasutamiseks.

Eeskätt oleks pidanud hakkama välja arendama kaubavedu, aga otsima ka võimalusi Tallinna ja Tartu lähipiirkonnas praegusest kvaliteetsema reisijateveo pakkumiseks. Viimane toimuks siis juba riigipoolse dotatsioonita. Makromajanduslikust seisukohast lähtudes peaks see olema riigile positiivne ? aasta-aastalt oleks riigieelarvest eraldatud toetus vähenenud, aga samas oleks infrastruktuuri hakatud senisest paremini ära kasutama.

Edelaraudtee kaudu reisijateveo doteerimine on tegelikult vana küsimus, mille suuruse ja otstarbekuse kohta avaldasid omal ajal arvamust nii teede- ja sideministeerium kui ka raudteeringkonnad. Riigikogu on seda seni ka aastate kaupa teinud. Kui selleks või eelmiseks aastaks poleks riigikogu dotatsioone eraldanud, siis oleks Edelaraudtee tegevus juba ammu lõppenud ja parlament ei peaks enam sellel teemal vaidlema.

Küsimuse lahendus sõltub sellest, millist matemaatilist tehet kasutame. Kas kasutame otsustamisel lihtsat tehet ja arvutame, kui palju kulub raha ühe reisija vedamiseks, või üritame küsimuse lahendada strateegilise planeerimise ülesandena. Esimesel juhul saame vastuseks, et bussiga reisijate vedamine tuleb odavam. Teisel juhul aga selgub, et reisijatevedu raudteel võib pikemas perspektiivis omada suuremat tähtsust kui täna selle raha jagamine ühele reisijale. Otsuse tegemisel tuleks arvestada tausta ja infrastruktuuri säilimist.

Kui riigikogu praegust olukorda ei muuda ja jätkab dotatsioonide üle otsustamist aasta kaupa, siis ei õnnestu Edelaraudteed praegu ka inglastele erastada.

Võib muidugi kuulutada välja uue erastamiskonkursi, kuid ka siis on tõenäoline, et pooleteise aasta pärast leitakse investor, kes ütleb, et esialgu ilma riigipoolse tellimuseta toime ei tulda. Põhimõtteliselt ollakse jälle samas punktis tagasi kus praegu.

Muidugi on Edelaraudteed võimalik erastada ka nii, et ostjale ei esitata reisijateveo jätkamise tingimust. Sellisel juhul aga tõenäoliselt reisijatevedu katkeb ja Edelaraudtee erastaja eesmärk on infrastruktuur ehk raudtee üles võtta ja maha müüa.