Eestlased elavad ots otsaga kokku tulles

EKI on alates 1987. aastast regulaarselt läbi viinud Eesti elanike majandust puudutavate hoiakute ja hinnangute uuringut, mis kajastab perede hinnanguid nii Eesti majandusele tervikuna kui ka oma majandusliku olukorra kohta (sissetulek, vara, säästud, laenud, võlad jne).

Analüüsides trende, mis on toimunud kolmeteistkümne aasta jooksul, ilmneb, et pered hindavad praegu oma majanduslikku olukorra halvemaks kui 80. aastate lõpul.

EKI direktori Marje Josingu sõnul oli see periood Nõukogu Liidus süveneva majanduskriisi aeg. 'Jaekaubanduses olid hinnad veel suures osas riiklikult reguleeritud, tarbekaupade defitsiit süvenes kiiresti,' ütles Josing. Järjekordades seismise ja tutvuste kasutamise hinnaga elanikud siiski kuidagi rahuldasid oma tarbekaupade vajadused. 'Elanikkond oli ühtlaselt madala sissetulekuga, sotsiaalne kihistumine oli väike, paljud sotsiaalteenused olid tasuta või väga odavad, tööpuudus oli suhteliselt võõras probleem,' märkis Josing.

Sellise majandusolukorra taustal näitas EKI küsitlus 1987. aastal, et 68 protsenti peredest olid oma majandusliku olukorraga rahul, 8 protsenti hindas seda heaks ja 2 protsenti väga heaks. Majandusliku olukorraga rahulolematuid oli siis 22 protsenti.

Kõige rahulolematumad olid Eesti pered oma majandusliku situatsiooniga aastatel 1992-1993. Rubla hüperinflatsioon ja rahareform olid 'söönud' elanike säästud, elukalliduse tõus oli endiselt kiire. 'Kadus kaubadefitsiit, oste piirasid vaid väiksed sissetulekud,' lisas Josing

1999. aastal olid üle poole (55 protsenti) küsitletutest oma pere majandusliku olukorraga rahul ja 5 protsenti hindas olukorda heaks.

Enam olid oma majandusliku olukorraga rahul noored (kuni 29aastased) ja ka 66 protsenti pensionäridest hindas majanduslikku olukorda rahuldavaks või heaks. 'Tervelt 40 protsenti inimestest hindas oma pere majanduslikku olukorda aga halvaks,' nentis Josing.

Olukorda halvaks hinnanute hulgas oli suhteliselt enam maainimesi ja küsitletuid vanusegrupist 30-49 aastat. Pere majanduslikku olukorda otseselt halvendavaks teguriks on tööpuudus, mis on suurem maapiirkondades.