Ülo Toomsalu • 13. märts 2000 kell 6:18

Ärimehed kurdavad oskustööjõu puuduse üle Eesti maapiirkondades

Regionaalminister Toivo Asmeri sõnul erinevad mõnede maakondade sissetulekud kümneid kordi, kuid seni pole keegi maakonna kõhnale rahakotile viidates sinna investeeringut tegemata jätnud, kirjutab Postimees.

'Kõhnast rahakotist suuremaks takistuseks on firmadele vajaliku tööjõu puudumine, kuid ka sellest probleemist püütakse võimaluse korral üle saada ja investeeringud siiski teha,' ütles Asmer.

Vajaliku tööjõu puudus on kõige suurem Lõuna- ja Ida-Eestis. Asmeri sõnul on tööandjad seal hädas peamiselt sellega, et tööd on inimestele pakkuda küll, kuid inimestel puudub piisav haridus või siis tuleb nad paari päeva pärast taas lahti lasta, sest pikk töötuelu on nad laisaks muutnud ja tööle ei viitsita enam pühenduda.

Et teistest piirkondadest töötajate toomine läheb firmadele liiga kalliks, on nad regionaalministri andmeil küllalt tihti nõus korraldama täienduskoolituse, kuid sageli ei ole töötud sellestki huvitatud, sest kardavad uuel kohal vallandamist ja igasugustest sissetulekutest ilmajäämist.

'Kui keskmine perekond saab kuus abiraha paar tuhat krooni, millega hädapäraselt ära elatakse, siis nii mõneski maakonnas ei pruugi uuel kohal saadav palk sugugi suurem olla ja seepärast ei viitsita tööle minna või uut eriala omandada,' märkis Asmer.

Eestis koondub kõige rohkem raha Põhja-Eestisse, kus rikkaima maakonna Harjumaa elanikud teenivad aastas kokku ligi 12,5 miljardit krooni. Vaeseim maakond on aga Hiiumaa, mille 5100 töötajat teenivad aastas vaid 155 miljonit krooni.

Statistikaameti andmetel oli möödunud aasta keskel Harjumaal 258 100 töötajat, kes said pärast maksude tasumist kuus keskmiselt kätte 4017 krooni. Harjumaa keskmine jääb alla vaid Tallinna keskmisele töötasule, mis oli 4087 krooni. Tallinnas ja Harjumaal töötab kolmveerand kogu riigi töötajaskonnast.

Kõige väiksem keskmine netopalk on Võrumaal, kus inimene saab kuus pärast maksude mahaarvamist kätte vaid 2367 krooni, mis on riigi keskmisest palgast ligi 900 krooni vähem. Aastaga on riigi keskmine palk suurenenud ligi kümnendiku, Hiiumaal seevastu aga terve veerandi võrra. Ainsana langes keskmine palk möödunud aastal Põlvamaal ja seda rohkem kui 13 protsendi võrra.

Arvuliselt on Harjumaal ja Tallinnas ka kõige rohkem töötuid, kuid protsentuaalselt on kõige rohkem töötuid siiski Ida-Virumaal, kus jõudeelu elab iga viies inimene.

Hetkel kuum