• OMX Baltic0,26%269,96
  • OMX Riga0,66%882,35
  • OMX Tallinn0,5%1 709,09
  • OMX Vilnius0,41%1 032,89
  • S&P 5000,71%5 792,04
  • DOW 301,03%42 512
  • Nasdaq 0,6%18 291,62
  • FTSE 1000,65%8 243,74
  • Nikkei 2250,87%39 277,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,11
  • OMX Baltic0,26%269,96
  • OMX Riga0,66%882,35
  • OMX Tallinn0,5%1 709,09
  • OMX Vilnius0,41%1 032,89
  • S&P 5000,71%5 792,04
  • DOW 301,03%42 512
  • Nasdaq 0,6%18 291,62
  • FTSE 1000,65%8 243,74
  • Nikkei 2250,87%39 277,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,11
  • 17.03.00, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kas tuleks avalikustada elektri hinna kujundamise põhimõtted?

Hinnakujundus peab olema avalikustatud ja läbipaistev. Tegemist ei ole mingi sõjasaladusega.
Lisaks kavandatava hinnatõusu avalikustamisele on vaja täpselt selgitada, et kui hind tõuseb, siis mis selle uue hinna eest saab. Kas tõuseb ka elektrienergia kvaliteet? Kui kvaliteet jääb samale tasemele mis praegu ja hind tõuseb, siis sellega ei saa küll nõustuda. Suure osa maaregioonide tarbijate elektriga varustatus ei kannata praegu mingit kriitikat. Meie keskmine alajaama kaugus tarbijast on kaks või kolm korda suurem kui Soomes.
Kui tootmine jääb ikkagi edasi põlevkivi baasile, siis peaks tootjale elektrienergia hind oluliselt odavamaks muutuma. Põhjus on selles, et kuni möödunud aastani töötas Eesti Põlevkivi ebamajanduslikult. Kaevandusi hoiti vägisi elus ning inimesi hoiti tööl, kõik see viis põlevkivi omahinna väga kõrgeks. Nüüd on Eesti Põlevkivi eesotsas uued mehed ja olukord muutunud. 70% elektrienergia hinnast moodustab aga põlevkivi maksumus.
Hinnaküsimus ei ole avaliku arutelu küsimus. Elektrienergia hind kujuneb lepingu alusel ja ei saa kujuneda avaliku diskussiooni tulemusena. Ma ei kujuta ette stsenaariumit, et ühiskond jõuab pärast teatud aega kestnud arutelu kokkuleppele, et elektri hind on näiteks 70 senti kilovatt-tund ja sellest kokkuleppest tulenevalt sõlmitakse elektrijaamade erastamise leping.
Ükskõik, kas tegemist on elektri või mõne muu toote või teenusega, ei ole võimalik hinna osas avalikult kokku leppida. See tähendaks sisuliselt analoogset olukorda, nagu oli mõni aasta tagasi Lätis, kus parlament kinnitas raudteetariife. Kas nüüd soovitakse, et Eestis hakkab riigikogu kehtestama kilovatt-tunni hinda?
Võimalik on arutada hinnamudelite üle ja nendes kokku leppida, aga ka see oleks suuresti veele kirjutatud. Sellisel juhul peame oskama ette prognoosida absoluutselt kõike, mis juhtub Eesti majanduses ja maailmaturul. Prognoosi aluseks on kõigi maailma energiakandjate hindade muutus. Minu pähe see küll ei mahu, et seda oleks võimalik teha.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.10.24, 14:32
Kulla hind tegi 8 aasta suurima kvartaalse tõusu. Mis saab edasi?
Kulla hind tõusis kolmandas kvartalis viimase kaheksa aasta kiireimas tempos, jõudes septembris ka värskete rekorditeni. Kas praeguses tõusutsüklis on kullal veel ruumi kallineda ja mis saab edasi järgnevatel aastatel?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele