Paneme Eesti Energia erastamise seisma

Tutvustaksin lugejaile enamlevinud seisukohti, mida kasutatakse sageli kilbina status quo põhimõtete alalhoidmiseks põlevkivienergeetika sektoris Eestis.

1. Põlevkivi on olemas ja seetõttu tuleb see ka ära põletada.

Lääs on 150 aasta jooksul fossiilsete kütuste aktiivse põletamise tulemusena teinud läbi meeletu majanduskasvu ja meeletu inflatsiooniprotsessi. USA majandusedu on paljuski põhjustanud just sealne üliodav energia.

Lääne majanduseduga on kaasas käinud sootuks teine nähtus, kliima soojenemine, mis on suure tõenäosusega põhjustatud liiga kiirest fossiilsete kütuste põletamisest inimese poolt.

Kliimaprotsesside inerts on tohutu. Isegi kui täna peatada fossiilsete kütuste põletamine, ei pidurda see kliimamuutuste suunda enne poole või kolmveerand sajandi möödumist. Teisalt, kui fossiilsete kütuste põletamine ei lõpe, jätkub kliimainerts pikemalt ning pole mingit lootust ka kolmveerand sajandi pärast märgata nt veetaseme tõusu jms peatumist.

Väidan, et inimeste tegevuseetika, mis lähtub arusaamast, et kuna see kliimamuutuse värk pole ikka päris selge ja seetõttu võib jätkata nt põlevkivi põletamist, kujutab enesest tõsist ohtu inimese eksistentsile.

2. Eestis on piisavalt metsa, mis suudab teataval määral siduda põlevkivi põletamisest tekkiva fossiilse päritoluga CO2 hulka atmosfääris.

Tõepoolest on taimede fotosüntees mehhanism, mille abil CO2 seotakse atmosfäärist tagasi biomassi. Selle arvestuse kohaselt suudab Eesti oludes hektar metsa siduda CO2 koguse, mis tekib 3?4 tonni põlevkivi põletamisel. Sellega püütakse näidata, et Eesti olukord polegi nii hull. Siin tehakse üks tõsine viga: puud olid olemas enne põlevkivi põletamist, raske uskuda ? puude olemasolu maailmas on põhjendatud vajadusega siduda inimtegevuse tagajärjel tekkivat CO2.

Keskkonnaeetika seisukohalt võiks eestlased tunda end rahulikult juhul, kui fossiilseid kütuseid kasutav energiatootja rajaks kuhugi maailma piirkonda ligi 5 miljonit hektarit samalaadse juurdekasvuga metsa. Siis võiksime öelda, et Eestis liigselt tekitatud CO2 on ka biomassi tagasi seotud.

Selliseid seisukohti, mis loovad aluse kõikvõimalikele demagoogiatele, on teisigi.

Teen ettepaneku lõpetada energeetikasektori privatiseerimiskava ja restruktureerida Eesti Energia ? see riigile kuuluv ettevõte on ainus, mille abil on võimalik energiasektori keskkonnaeetiliselt põhjendatud reform.

See on kontsernipoliitika küsimus, mille koostamine ja sisu sõltub siiski aktsionäride tahtest (praegu veel siis valitsuse tahtest). Oleks naiivne arvata, et NRG asub sellise energeetikareformi teele.