Põhjala suurpangast puudub veel vaid Norra

?Sellega on pank kasvanud piisavalt suureks,? ütles MeritaNordbankeni juhatuse esimees Vesa Vainio. ?Siis ei vaata me enam ringi, vaid keskendume olemasoleva panga ülesehitamisele ja tugevdamisele.?

Vesa Vainio ja panga tegevjuhi Hans Dalborgi nägemus ühtsest Põhjala suurpangast on lähedal teoks saamisele. Vaid isepäised norralased kahtlevad, kas kaasa lüüa või mitte.

?Loodame, et Christiania tehing õnnestub. Usun, et sel aastal tulevad uudised veel teisest suurest pangaliidust,? ütles Vainio.

Vainio rõõmuks on Norra vastselt ametisse asunud rahandusminister Karl Eirik Schjött-Pedersen huvitatud asja kiirest lahendamisest.

35 protsenti Christianiast kuulub Norra valitsusele. MeritaNordbankeni emafirma Nordic Baltic Holding on teinud Christianiale ligi 3 miljardi dollari suuruse ostupakkumise.

Seevastu läbirääkimised taanlastega kulgesid hõlpsamalt.

?Taani panku uurides nägime, et kõige paremini sobiks meie partneriks Unidanmark. Unidanmark on keskendunud jaepangandusele ja nende mõtteviis on meie omaga sarnane,? ütles Vainio. Unidanmark on eelkõige tugev varahalduse ja investeeringute alal.

Tegemist on vaid aasta vana kontserniga, mis moodustati Unibankist ja kindlustusfirmast Tryg-Baltica. MeritaNordbanken saab Unidanmarkiga 20 protsenti Taani pangandusturust, rea uusi kontoreid ning kauba peale kahjukindlustustegevuse.

?Võime oma olemasolevaid tooteid müüa varasemast laiemale turule ning risti eri pankade tooteid,? ütles Vainio.

Taani turul näeb Vainio ruumi eelkõige elektroonilistele pangateenustele.

?Oleme maailma juhtiv internetipank, sisselogimisi on kuus üle 3 miljoni,? ütles Vainio, kelle sõnul nõuab võrgupangandusega harjumine siiski teatud aega.

Soomlased on juba kogenud võrgukliendid, kuna elektroonilisi pangateenuseid on pakutud juba peaaegu 20 aastat. Telefonipangandusega tehti algust 1982. aastal.

?Internetipangas on põhikontseptsioon sama kui telefonipangal. Ainult vahendid on kaasaegsemad,? ütles Vainio.

Vainio sõnul viib pank üha rohkem oma teenuseid kontorist võrku.

?Kontorite kaudu hakkavad edaspidi käima vaid niiöelda nõudlikumad teenused nagu eluasemelaenud ja investeeringud. Põhirõhk läheb nõuande- ja turundustegevusele.?

Autor: ÄP