Kehv üldplaneering maksab Tallinnale miljardeid

OÜ Hendrikson Ko keskkonnaekspert Heikki Kalle väitis, et praegu tutvustamisel olev Tallinna linna üldplaneering ei erine oluliselt vanast nõukogudeaja generaalplaanist ning ei ole reaalselt rakendatav. Samas on selle viie aastase koostamisperioodi jooksul kulutatud Kalle sõnul ligi 15 miljonit krooni.

Kalle sõnul ei ole maakasutuse ja infrastruktuuri arengus terviknägemust ning edaspidised otsused sellises situatsioonis tulevad juhuslikud. Kalle selgitas, et praktikas tähendab see seda, et üks või teine tegemata või tehtav toiming võib linnale ja seal tegutsevatele ettevõtetele tulevikus miljardeid kroone maksma minna. 'See on täielik anarhia, mis praegu toimub,' rääkis ta.

Keskkonnaministeeriumi strateegia ja planeeringute osakonna juht Jüri Lass ütles, et valminud dokumenti üldplaneeringuks nimetada eriti ei saa, kuna sellest pole aru saada, mida siis lõpuks on otsustatud. 'Palju on juttu näiteks kiirtrammist, kuid kokkuvõttes ei ole aru saada, kas see siis on ette nähtud või mitte,' rääkis ta, 'Ometigi peaks linna üldplaneering kehtestama, milliseid projekte kuhu alustada saab ning selle alusel peaks saama teha juba konkreetseid detailplaneeringuid.'

Heikki Kalle tõi linnade üldplaneeringute heade näidetena välja Pärnu, Tartu, Kuressaare. Ka mitme Tallinna naabervalla strateegiline plaan on Kalle sõnul tuduvalt parem, mistõttu juba praeguseks on tuntav tendents, kus parema elamuplaneeringuga vallad pealinna lähistel tõmbavad ära maksuvõimelise elaniku. Samas on kritiseeritud maksujõulise elanikkonna hoidmiseks Piritale plaanitavaid elamurajoone, mis sealset haljasala oluliselt kahjustavad.

Viimane näitab, et üldplaneeringus on nõrk koostöö ja arvestamine naaberaladega. 'Peksupoisteks jäävad aga kinnisvaraarendajad, kelle kraesse sellised riskid lõpuks maanduvad, kannatab ka omavalitsus tänu ebaratsionaalsetest strateegilistest otsustest tulenevate kahjudele ja saamata jäävatele maksudele,' nentis Kalle.

Ta tõi lihtsustatud näite kinnisvaraarendajast, kes linna strateegia puudumise tõttu paneb oma ostukeskuse püsti kohta, kus hiljem linn bussiliine hoida ei plaani. 'Kõik kinnisavaraarendajad ja ettevõtjad peaksid saama tutvuda, milline on linna huvi ja plaan konkreetse alaga, et neid siis ühildada,' lausus ta, 'Praegu linnast sellist head partnerit pole.'

Nõmme Tee seltsi juhatuse liige Helle Vilu sõnul on Tallinna üldplaneering tekitanud ka Nõmme elanikes ja linnaosavalitsuses ebameeldivaid emotsioone. Õnneks on vahepeal muudetud plaan teha Nõmme nõlva peale suusahüppe tornide juurde kaherealine sõidutee, peatatud on ka kava rajada Pääsküla läänepoolne möödasõidutee, mis on kahjulik elurajoonile ning mõeldamatu lisakoormus niigi koormatud Kadaka teele.

Muret tekitab veel plaan koormata kuuerealise sõiduteega Vabaduse puiestee, kuigi transiitliiklust Pärnu poole saaks viia ka nii, et see Nõmmet pooleks ei lõikaks.