Moskvalastel oma Ikea

Takistuseks on olnud nii poliitiline määramatus, ebakindel majandusseis kui ka tohutu bürokraatia.

Madalama sissetulekuga kohalikule tarbijale suunatud Ikea kaubamaja on Venemaa pealinnas üks väheseid rahvusvahelisi müügifirmasid. Prantsuse Carrefour, Briti Tesco ja Saksa Metro läksid Venemaa turult finantskriisi puhkemise järel minema. Ikea Venemaa osakonna juht Lennart Dahlgren kolis aga Moskvasse just samal nädalal 1998. aasta augustis, kui riigi majandus kokku kukkus.

Kõnelused Rootsi mööbliketi ja Nõukogude Liidu valitsuse vahel algasid juba 1988. aastal, kuid katkesid koos NLi kokkuvarisemisega. 1990. aastate alguses tehtud uus katse jäi katki seoses hüperinflatsiooni ja poliitilise segadusega, kui Boriss Jeltsinile lojaalsed väed 1993. aastal parlamendihoonet ründasid.

Uus katse 1997. aasta buumi ajal takerdus kõrgete palkade ja ülikõrge hinna taha, mida krundi eest küsiti.

Läinud aasta juulis kõrvaldas Vene valitsus ka viimase takistuse, nõustudes alandama tolli Ikea mööblile 100 protsendilt 20 protsendile imporditud kauba maksumusest.

Probleeme jätkus viimase hetkeni. Enne avamist keelustas Moskva linnavalitsus kaks Ikea reklaami, mis arvati liiga provokatiivseks. Üks väitis, et iga kümnes eurooplane on valmis tehtud Ikea voodis, teine, et Ikea kataloog on Piibli järel kõige loetavam raamat.

Kasumisse saamiseks, tuleks Ikeal Venemaal avada veel vähemalt kolm kaubamaja. Paar Moskvasse ja üks Peterburi.

Tänaseks on Rootsi mööblitootja Venemaale investeerinud 100 miljonit dollarit. Kui suureks käive kujuneb, ei oska Ikea 28 erineva riigi kogemusest hoolimata ennustada.

Kontserni juht Anders Dahlvig nimetab numbrit 200 miljoni ja ühe miljardi Rootsi krooni vahel.

Ikea plaanib suurendada oma sisseostusid Venemaa turul, kus tööjõukulud on madalad ja tooraine (eelkõige puit) odav. Arvesse tuleb ka suhteline lähedus Ikea teistele suurematele turgudele, nagu Saksamaa, Suurbritannia ja Rootsi.

Autor: ÄP