Eestlane edetabelites

Tundetud numbrid edetabelites on esimene, mis Eestit väljastpoolt tulevale huvilisele iseloomustab. Statistikat muuta me ei saa, küll aga saame arendada oma tugevaid külgi ja näha võimalusi nõrkade pööramiseks positiivseks.

Ehkki suitsiidide hulk Eestis on viimastel aastatel järjest kahanenud, püsivad eestlased enesetappude sageduselt järjekindlalt maailmas esirinnas, jäädes hetkel alla vaid Leedule, Lätile ja Venemaale. Eestis lõpetab elu enesetapuga 30 inimest 100 000st. Soomlastel on sama näitaja 23.

Eesti Suitsidoloogia Instituudi juhataja Airi Värniku sõnul tekitab eelsoodumuse suitsiididele lisaks ebastabiilsusele ühiskonnas ka rahva kultuuriline taust ja inimeste iseloomuomadused. ?Näiteks on teada, et islamiusulistel, aga ka judaistidel ja katoliiklastel tuleb enesetappe ette oluliselt harvemini kui protestantidel,? märgib ta.

?Ju me oleme ka loomult sellised endassepööratud ja sünged,? toob Värnik välja eestlase loomuse. Igal medalil on siiski kaks külge. ?Vaikne ja kannatlik loomus on meid saatnud aastatuhandeid ja tegelikult aidanud meie rahvusel säilida. Paljud meist on lahkunud, aga teised jäävad.?

Ehkki ametlik statistika alkoholi tarbimise kohta Eestis puudub, peetakse Eestit sotsiaalministeeriumi andmeil üheks ohtrama alkoholitarbimisega riigiks maailmas.

Põhjanaabri joob eestlane laua alla ? alkoholilembuse poolest maailmakuulsas Soomes tarbitakse inimese kohta aastas alla kümne liitri absoluutalkoholi, Eestis aga hinnanguliselt 12. Iga 20. mees Eestis joob end purju iga päev.

Üheks võimaluseks alkoholiprobleemi suurust hinnata on kokku lugeda, kui palju purjus inimesi satub haiglasse. Maailma Tervishoiuorganisatsioon loeb riigi alkoholi tarbimise taset kõrgeks, kui alkohoolse psühhoosi tõttu on aastas haiglaravil rohkem kui 35 inimest 100 000 elaniku kohta. Eestis oli see arv 1998. aastal 66.

Transparency Internationali korruptsiooniindeksi järgi on Eesti kõige vähem korrumpeerunud Balti riik ning üks väikseima korruptsiooniga riike kogu Ida- ja Kesk-Euroopas.

99 maailma riigist koosnevas nimekirjas oli Eesti möödunud aasta lõpus 27. kohal. Kogu Ida- ja Kesk-Euroopas oli Eestist eespool vaid Sloveenia.

Eestis on edetabeli järgi vähem korruptsiooni kui näiteks euroliidu südames Belgias. Euroopa Liidu liikmesriikidest jääb Eestist tahapoole ka Kreeka.

Eestis möödunud aastal Avatud Eesti Fondi rahaga läbi viidud küsitlusele vastanutest tunnistas korruptsiooniga kokkupuuteid vähem kui veerand. Samas näitas uurimus, et suurem osa inimestest on nii harjunud näiteks meelehea võtmisega arsti poolt või ametiauto kasutamisega isiklikuks otstarbeks, et ei peagi sellist käitumist korruptsiooniks.

Eestis kasutab internetti 8 protsenti kõigist elanikest, mis on rohkem kui üheski teises Kesk- ja Ida-Euroopa riigis. Internetti ühendatud arvuteid tuleb meil iga saja inimese kohta kaks, mis on lisaks endistele sotsialismimaadele ka rohkem kui näiteks Prantsusmaal. Mobiiltelefoni omab iga neljas Eesti elanik.

Infotehnoloogia kasutuselevõtu edusammudega on Eesti korduvalt sattunud maailma ajakirjanduse tähelepanu alla. Viimati kirjeldas Eesti internetiseerimise edusamme veebruaris Wall Street Journal, kes pakub ühe IT tarbijabuumi seletusena välja Põhjamaade mõju Eestile. Samas võib põhjus olla ka halvas kliimas ja eestlaste rahvuslikes omadustes, kirjutab ajaleht.

Eesti on majandusvabaduselt maailmas 22. riik, edestades näiteks Taanit, Norrat ja Rootsit. Nii leiab Heritage Foundation, kes regulaarselt igal aastal uurib, mil määral riikide valitsused seavad piiranguid ettevõtlusele ja sekkuvad majandusprotsessidesse.

Heritage Foundationi hinnangul on Eesti kõvasti ees kõigist endistest sotsialismimaadest. Naabrid Läti ja Leedu on edetabelis vastavalt 44. ja 61. kohal.

Indeksi autorid on arvestanud piiranguid kaubanduses, maksupoliitikat, raha- ja panganduspoliitikat, valitsuse sekkumist majandusse, kapitalivoogusid ja välisinvesteeringuid, palga- ja hinnakontrolli, kinnisvaraturgu ja musta turu mahtu.

Andres Adams, psühhoterapeut

Lühidalt ja vähese info põhjal konkreetseid järeldusi teha oleks bluff. Küll võib koht edetabeleis tekitada küsimusi: millel on siin suurem mõju ? kas ajalool, Eesti hetkeseisul või eestlase loomusel? Nende seoste üle saab spekuleerida mitmeti.

Majandusvabaduse aspektist torkab pähe, et Eestil on alati tulnud kohaneda uute olukordadega, võõrmõjudega. On ju Eesti kui riigi ajaloos iseseisvus pigem erandlik kui tavapärane seisund. Viimased 10?15 aastat elame kiirete ja põhimõtteliste muutuste perioodil. Iga süsteem on muutumise perioodil vabam kui väljakujunenud ja stabiilses seisundis. Huvitav, kas Eestil õnnestub seda majanduse regulatsioonide vabadust säilitada?

Kõrge koht suitsiidide edetabelis. Enesetappu ja ka depressiooni võime vaadelda kui sissepoole, iseendale suunatud agressiivsust. Vastandiks on viha ja teiste ründamine. Eestlane teeb revolutsiooni lauldes, teistele suunatud agressiivsus oleks liiga ohtlik. Võime vaadata süütunnet kui liialdatud kohusetunnet, mis paneb kõige halva eest vastutust enda peale võtma. Siis ongi loogiline end karistada, enda vastu agressiivne olla. Alkoholi kasutamisel on mitmeid eesmärke. Sissepoole pööratud inimene võib seda kasutada süü ja teiste ahistavate tunnete vastu ning sisekontrolli lõdvendamiseks, et end vabamalt välja elada.

Kõrge koht infotehnoloogia kasutajate ja majandusvabaduse edetabelites panevad mõtlema eestlasest kui kontakti otsivast, edasipüüdlevast rahvast. Mind huvitab siin küsimus, kui palju kasutatakse Eestis internetti info hankimiseks ja kui palju endast info edastamiseks või sotsiaalseks ja äriliseks interaktsiooniks.

Kokkuvõtte asemel tõstataks veel mõned küsimused. Kas me elame rohkem sisse- või väljapoole? Kas me pigem kohaneme ja reageerime või ageerime ehk toimime? Kui tahame positiivse tähendusega edetabelites eespool olla, siis on ainus võimalus enese realiseerimine ? olgu inimese, organisatsiooni või riigina.

- internetti ühendatud arvuteid iga saja inimese kohta kaks

mobiiltelefoni omab iga neljas Eesti elanik

absoluutalkoholi tarbitakse hinnanguliselt 12 liitrit inimese kohta aastas

majandusvabaduselt on Eesti 22. kohal maailmas

korruptsiooniindeksi nime-kirjas oli Eesti möödunud aasta lõpus 99 riigi seas 27. kohal.

enesetappude sageduselt on Eesti 4. kohal maailmas

The Heritage Foundation

Transparency International

Avatud Eesti Fond