Ka liising võib alt vedada

Liisinguturul liigub kuuldusi, et mõni liisingufirma lubab enne kliendiga lepingu sõlmimist oluliselt soodsamat intressi, kui see on lõpuks kirjas maksegraafikus. Loodetavasti on need alusetud, kuid siiski tasub üle kontrollida, kas kõik numbrid vastavad tegelikkusele. Parim võimalus seda teha on küsida maksegraafikut erinevatest firmadest ning neid kõrvutada samade tingimuste ja kuumaksete suurustega.

Peamiselt kasutatakse vara soetamisel kapitali- või kasutusrenti. Seoses sellega on kerkinud päevakorrale erinevaid küsimusi liisingualaste terminite vallas, millest sageli sõltub rahastamise lõpphind. On ju teada, et ka laenuintresse on võimalik arvestada nii algsummalt kui ka laenujäägilt, kusjuures makstavate intresside summa võib erineda olenevalt perioodist mitmeid kordi.

Tihti räägitakse liisingu puhul vara kallinemisest kui intressimäärast. Tegelikult tähendab vara kallinemine ostetava objekti eest aasta jooksul koos intressidega makstava summa ja objekti ostusumma vahet. Intressimäär aga tähendab objekti jääkväärtuse pealt igakuiselt intressideks makstavat osa protsentides.

Et nende kahe erinevusi paremini mõista, toome järgmise näite: objekti hind on 10 000 krooni ja liisinguperioodi pikkus 12 kuud. Intressimäär on antud annuiteetgraafiku (vt joonist) puhul 18. Graafikul on näha annuiteetmakse kujunemine põhiosa maksest ja intressimaksest. Kui liita kokku kõik intressimaksed, näitab saadud summa vara kallinemist liisinguperioodi jooksul. Antud graafiku puhul on see 1001 krooni ja 60 senti ehk pisut üle 10 objekti algmaksumusest.

Seega on antud näite puhul erinevus vara kallinemise ja intressimäära vahel koguni 8. Seega tuleb liisinglepingute puhul kindlasti eelnevalt kokku leppida, kumma arvestusmeetodi järgi on saadud nn liisinguprotsent.

Eesti liisingutegevuse algusaegadel 1990. aastatel esines näiteid, mil kliendile räägiti algul intressimäärast, kuid liisingugraafikusse pandi hiljem vara kallinemine. Kuna klientidel on tülikas ja ka suhteliselt keeruline annuiteetgraafikuid üle arvutada, siis polnud välistatud lepingu sõlmimine kliendi jaoks lubatust oluliselt kehvematel tingimustel. Täna on enamikul Eesti liisingufirmadel olemas internetikodulehekülg, kus on võimalik ka ise kontrollimise eesmärgil liisingugraafikuid koostada.

Kokkulepitud makseperiood, näiteks 36 kuud, peab kajastuma ka maksegraafikus. Tundub elementaarsena, ent siingi on kliendil põhjust makseperioodi kontrollida. 0-kuu puhul tuleb jälgida, et maksesse ei oleks lisatud peale avansilise makse ja lepingu sõlmimise tasu muid makseid. Kindlasti ei tule 0-kuul tasuda intressi. Esimese kuu puhul tuleb vaadata, mitu päeva jääb lepingu sõlmimise päeva ja järgmise kuu esimese päeva vahele. Esimese kuu intressimakses peab intress olema arvutatud vaid selle hulga päevade eest, mis jääb lepingu sõlmimise kuupäevast kuu lõpuni.

Kliendi petmiseks tuleb pidada sedagi, kui 0-kuu maksele on lisatud intressimakse, ning lepingu sõlmimise päevast kuu lõpuni jääva 3 päeva eest küsitakse esimesel kuul intressi kogu 31 päeva eest. Näiteks on Läti liisinguturul esinenud juhtumeid, kus kokkulepitud 36kuulisest graafikust on saanud tagasimakseteks 37- või 38kuuline graafik. Nimelt ei ole graafikul märgitud perioodide arvu, vaid lihtsalt tasumise kuupäevad. Ärieetika seisukohalt on sellised juhtumid väga taunitavad ning loodetavasti ei tule neid enam sageli ette.

Autor: Indrek Julge