Registri arvutiseerimine ei kaota riiulifirmasid

Ekslik on arvamus, et valmisfirmade ost on tingitud äriregistri aeglasest tööst. Lätis müüakse vähem valmisfirmasid, aga äriühingud registreeritakse praktiliselt sama tähtajaga mis Eestis. Sealne normaalne registreerimistähtaeg on 15 tööpäeva. Erinevalt Eestist ei nõuta Lätis firma asutamisdokumentide notariaalset kinnitamist.

Riiulifirmasid ostetakse Eestis peamiselt seepärast, et notari aja saamiseks peab mitu nädalat ootama. Lisaks tuleb ettevõtjal mitterahalise sissemakse hindamist lasta kontrollida audiitoril. Lätis piisab asutaja enda hindamisest.

Notari kinnitus, audiitori hinnang, ärinime kontrollimine, pangaarve avamine, asutamisdokumentide ettevalmistamine ? kõik võtab aega. On risk, et äriregister leiab dokumentides vea, tehakse kohtumäärus ja firma asutamiseks kuluv aeg pikeneb.

Vägagi aeganõudev etapp on firma käibemaksukohuslaseks registreerimine. Eestis registreeritakse käibemaksukohuslasi vaid iga kuu esimeseks kuupäevaks, Lätis saab aga käibemaksukohuslaseks orienteeruvalt nädalaga.

Pankrotihaldur Tiina Mitt on avaldanud arvamust, et äriregister võiks kehtestada kiirtellimustasu. Lätis on võimalik ametlikult firma registreerida kiirendatud korras ? kahe nädala asemel üks kuni neli tööpäeva. Tuleb tasuda kolme- või kahekordne riigilõiv. Kuid sellegipoolest kasutatakse Lätis ametliku kiirendamise võimalust harva.

Kiirtellimus ei kujune ka Eestis populaarseks, sest teised kohustuslikud toimingud on aeganõudvad ja riigilõivud on kõrged. Nii ongi Eestis kõige otstarbekam osta valmisfirma, mida näitab ilmekalt asjaolu, et umbes 90 kõigist äriühingutest alustab oma eksistentsi riiulifirmana. Tänasel päeval maksavad valmisfirmad keskmiselt kümne tuhande krooni ringis. Mõned tuhanded kroonid rohkem kui asutamiskulud, kuid tehinguid saab alustada juba samal päeval. Ettevõtja võidab ka dokumentide vormistamise ja asjaajamise peale kuluvas ajas. Eriti annab ajavõit tunda tegevusala puhul, mille alustamiseks on vaja hankida litsents. Selleks kulub nädalaid.

Märt Rask tegi ratsionaalse otsuse, kui lükkas tagasi ettepaneku anda notaritele äriregistrile dokumentide esitamise ainuõigus. See oleks tähendanud ettevõtjale kuudepikkust ooteaega.

Arvestades üldist majanduspoliitikat oleks tagurlik hakata erasektori poolt osutatavaid teenuseid avalikule sektorile tagasi delegeerima. Sama ebaotstarbekas ja ebaajakohane oleks suurendada avaliku sektori kulusid, andes äriregistrile konsulteerimise funktsioon. Eesti riik pole veel nii rikas, et riiklikult subsideerida äriühingute asutamist.

Divec ootab huviga digitaalse allkirja seaduse vastuvõtmisega kaasnevaid muutusi. Firmade registreerimine on üks valdkondi, kus infotehnoloogiaalased arengud pakuvad atraktiivseid võimalusi. Maailmapraktikas on juba olemas online-äriregistreid. Näiteks Anguillas saab firmasid registreerida interneti teel. Samas on välisriikide kogemus näidanud, et kui firma registreerimine tehakse lihtsaks ja kättesaadavaks interneti kaudu, tekib üldjuhul probleeme n-ö sahtlisse jäänud firmadega, mis ei esita aruandlust.

Tiina Mitt suhtub oma kogemustest ajendatuna negatiivselt valmisfirmadesse. Selline suhtumine on ebaõiglane ettevõtjate suhtes, kes hindavad oma aega.

Samas tuleb muidugi leida võimalusi riiulifirmade väärkasutamise tõkestamiseks. Tõhusaks viisiks tankistide vastu võitlemisel on mujal maailmas osutunud kohustuslik registreeritud agendi nõude sisseseadmine igale äriühingule.

Registreeritud agent on litsentseeritud konsultatsioonifirma, advokaat või audiitor, kellel on ainuõigus osutada firmade asutamise teenuseid.

Ainult litsentseeritud konsultatsioonifirmalt saab nõuda põhjalikku kliendi tausta kontrolli, mille tulemusena kaoks tankistide probleem.