Valga depoo pankrot jätab töötajad nälga

'Terves linnas pole üldse tööd,' rääkis depoo keevitaja Eduard Kortel. 'Neli aastat tagasi mind koondati ja siis ma otsisin neli kuud, enne kui siia tööle sain.'

Kortel saab keevitajana kuus 1700 krooni kätte, kuid kuna depoos on praegu lühendatud tööpäevad, on tema kuusissetulek kahanenud 1300 kroonini.

'Aga mul on juba ainuüksi korteri eest vaja kuus maksta 1000 krooni,' lausus Kortel. 'Täna näiteks lõunaks töö juurde midagi süüa kaasa ei võtnud.'

Depoo personalijuht Galina Mavrina ütles, et suuremal osal firma töötajatel on raudteealane eriharidus ning nendele ei ole kusagil tööd pakkuda. 'Meil on linnas selline olukord, et polegi ennast kuhugi pakkuma minna,' lausus ta. 'Mina isegi jään ilma tööta ning elan mehe arvel.'

Valga linnapea Margus Lepik lausus, et linn töötute raudteeliste aitamiseks eriti midagi teha ei saa. 'Pilt on linna jaoks nukker,' rääkis ta. 'Me saame neile pakkuda vaid toimetulekutoetust ning praegu uurime võimalusi korraldada nende inimeste ümberõpet või vähemalt õpetada neile eesti keelt.'

Lepiku sõnul töötab depoos praegu väga palju häid spetsialiste, kes võiksid ka teistes piirkonna asutustes tööd leida, kuid nad lihtsalt ei oska eesti keelt ja see on neil peamine takistus.

Samas tunnistas Lepik, et Valga on üks suurema tööpuudusega piirkondi Eestis üldse ning uute töökohtade leidmine on väga raske.

'See on katastroof,' ütles Valga depoo ametiühinguliider Ljudmila Kannel. 'Omal ajal töötas siin inimesi kogu Nõukogude Liidust, selliseid ettevõtteid oli terves Baltikumis ainult üks.'Kanneli sõnul võivad depoo spetsialistid erialast tööd saada vaid Peterburis või Riias.