Laenu andes arvesta maksuküsimusi

Uus tulumaksuseadus sunnib varasemast põhjalikumalt arvestama maksuküsimustega laenu andmisel ja võtmisel. Alljärgnev ülevaade on antud residendist juriidilise isiku ja mitteresidendi Eestis registreeritud püsiva tegevuskoha vaatenurgast.

Kui laen antakse juriidilise isiku või registreeritud püsiva tegevuskoha töötajale või juhatuse-nõukogu liikmele, siis soovitavalt võiks intress olla vähemalt 8% aastas (tulumaksuseaduse § 48). Madalama intressi korral on tegemist erisoodustusega ning intresside vahelt tuleb maksta tulu- ja sotsiaalmaks.

Erisoodustuste kontekstis loetakse töötajaks teatavasti ka juriidilise isiku juhatuse, nõukogu või muu juhtimis- ja kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 mõistes. Sama põhimõte kehtib ka juhul, kui laen antakse töötaja abikaasale, lapsele või vanemale.

Kui äriühing annab laenu dividendi saamiseks õigustatud isikule, rikkudes äriseadustikus sätestatud laenukeeldu, siis maksustatakse laenusumma tulumaksuga 26/74.

Äriseadustikus sätestatud laenukeeld keelab aktsiaseltsil laenu andmise (äriseadustik § 281):

- oma aktsionärile, kelle osalus on üle 1%;

- oma emaettevõtja aktsionärile, osanikule või liikmele, kelle osalus on üle 1%;

- isikule aktsiaseltsi aktsiate omandamiseks.

Äriseadustikus sätestatud laenukeeld keelab osaühingul laenu andmise (äriseadustik § 159):

- oma osanikule, kelle osalus on üle 5%;

- oma emaettevõtja osanikule, aktsionärile või liikmele, kelle osalus on üle 5%;

- oma juhatuse või nõukogu liikmele või prokuristile;

- isikule osaühingu osa omandamiseks.

Laenukeeld ei kehti emaettevõtja 100protsendilises omanduses olevale aktsiaseltsile või osaühingule, kes üldjuhul võib anda oma emaettevõtjale laenu.

Kui aga emaettevõtja osalus tütarettevõtjas on näiteks 99%, siis maksustatakse tütarettevõtja poolt emaettevõtjale antud laenud, ehkki üldjuhul ei maksustata residendist äriühingute vahelisi tehinguid.

Kui juriidiline isik või registreeritud püsiv tegevuskoht annab laenu madala maksumääraga territooriumil olevale juriidilisele isikule, siis loetakse see ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks ning maksustatakse tulumaksuga 26/74.

Juriidiline isik ja registreeritud püsiv tegevuskoht peab laenu võtmisel arvestama sellega, et üldjuhul on vaja mitteresidendile või füüsilisele isikule makstavatelt intressidelt kinni pidada tulumaks 26%.

Kui intresse makstakse sellisele mitteresidendile, kelle asukohamaaga on Eesti sõlminud maksulepingu, siis on intressidelt kinnipeetava tulumaksu määr madalam. Intressid, mis makstakse mitteresidendist krediidi- või finantseerimisasutusele, on teatud tingimustele vastavuse korral tulumaksust vabastatud.

Juriidiline isik ja registreeritud püsiv tegevuskoht võib võtta intressita laenu ilma piiranguteta. Kui aga laen võetakse mitteresidendilt või füüsiliselt isikult, kes on laenuvõtjaga seotud isik, siis võib maksuamet maksustamist korrigeerida siirdehinda (transfer pricing) reguleerivate sätete alusel, mis sisalduvad tulumaksuseaduse § 50 lg 4--6 ning Eesti sõlmitud maksulepingutes. Sisuliselt tähendab see, et maksuamet võib leida, et omavahel mitteseotud isikute vahelise laenu korral oleks intress olnud teatud suuruses ning maksustamisel lähtuda mitteseotud isikute vahelistes tehingutes kasutavast intressist.

Sama õigus on maksuametil siis, kui juriidiline isik või registreeritud püsiv tegevuskoht annab laenu seotud isikust mitteresidendile või füüsilisele isikule, kui intress erineb sellest, mida kasutatakse omavahel mitteseotud isikute vahel.

Maksuriskid kaasnevad juhul, kui juriidiline isik või registreeritud püsiv tegevuskoht võtab laenu oma töötajalt ning maksab turuhinnast kõrgemat intressi. Sellisel juhul tuleks turuhinnast kõrgemat intressi käsitleda erisoodustusena.