Elukeskkonna turvalisus on linnapiirkondade probleem. Aga võib-olla on probleem hoopis linnas kui sellises endas? Materiaalsete väärtuste kontsentreerumine, varanduslik kihistumine, sotsiaalse kontrolli puudulikkus, anonüümsus ja psühholoogiline negativism on suurlinnade elu kaasnähtused. Isegi kujutluste ideaallinnas oleks utoopiline loota nende puudumist.
Euroopa riigid eesotsas Taani, Hollandi ja Suurbritanniaga on asunud välja töötama turvalise elukeskkonna standardit, mida võib pidada ka kuritegevuse riskide hindamise, analüüsi ja juhtimise käsiraamatuks. Kuritegevus on sedavõrd mitmepalgeline ja muutuv nähtus, et on võimatu suruda seda mingi standardi raamesse. Standard peab andma vahendi põhimõtete ja võtete rakendamiseks kuritegevuse riskide ennetamisel.
Linna arendamine saab alguse planeeringutest, mis peavad võtma arvesse nii linna funktsionaalseid vajadusi kui kõiki kaasnevaid sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte, sh ka võimalikku kuritegevust, mis paraku on seotud nii ühe kui teisega. Kui ületähtsustatakse funktsiooni ja alahinnatakse võimalikke riske, siis võib vähem kui kahekümne aastaga tekkida vajadus piirkonna või hoonekompleksi ümberstruktureerimiseks kuni lammutamiseni välja.
Nt kunagised Lasnamäe projekteerijad, kui pragmaatilis-küünilised nad polnud, ei suutnud aimata, kui kuritegevussoodne keskkond see tulevikus on. Raske on neid rohkem süüdistada kui nende lääne kolleege, kes projekteerisid õhust huvitavate kujunditena vaadeldavaid eluks sobimatuid rajoone.
Vara- ja isikuvastaste kuritegude kõrval on Euroopa riikides suur tähelepanu ka inimeste hirmul kuritegevuse ees. Ahistav seisund on kõigile tuttav ja tuleneb kas puudulikust valgustusest, eraldatusest või varjatud nurkadest, mis raskendavad kontrolli oma ümbruskonna üle.
Tulevane Euroopa standard käsitleb turvalist keskkonda linna planeerimisest üksikute hoonete ja konstruktsioonilise turvalisuse elementideni. Standard vaatleb olemasolevaid ja planeeritavaid asumeid, sh elumaju, kontoreid, poode. Tulevikus peaks lisanduma osad, mis on suunatud koolide, bensiinijaamade, meelelahutusasutuste turvalisuse suurendamisele arhitektuursete lahenduste kaudu.
Seotud lood
Sujuv makseprotsess on ülimalt tähtis osa e-poe ostukogemusest. Kogu vaev ja pingutus kliendile meeldiva ostukogemuse pakkumisest võib minna luhta, kui toote eest tasudes tabab klienti mõni ebameeldiv üllatus või takistus. Selleks võib olla nii soovitud makseviisi puudumine, tehnilised takistused toimingu lõpuleviimiseks kui ka ebamugav makse kinnitamise protsess.
Enimloetud
1
Ka Villig avas oma padeliäri
3
Droonimüüja: Eesti on teistest maha jäänud
5
Investor ootaks madalamat hinda
Viimased uudised
Omanik: “Ega see otsus kergelt ei tulnud.”
Lisatud Põlvamaa ettevõtete TOP
Hetkel kuum
Ka Villig avas oma padeliäri
Investor ootaks madalamat hinda
Tagasi Äripäeva esilehele