Paljud Eesti ettevõtjad seisavad veel dilemma ees, kas astuda iga hetk väljuvale infotehnoloogia kiirrongile või jääda ootama järgmist. See aga ei pruugi enam tullagi.
Arvan, et kõik firmad, mis tahavad tulevikus areneda ja kasvada, peavad suurendama oma kulutusi infotehnoloogiale ja internetile. See tagab neile kõigest lootuse konkurentsis püsima jääda, mitte veel edu ennast.
Ligi pooled Eesti väikeettevõtetest tegelevad teeninduse ja kaubandusega, sinna hulka on arvatud nii vahendusfirmad kui külapoed.
Praegu võivad firmajuhid veel mõelda, et piisab, kui arvutit kasutatakse raamatupidamiseks. Koduarvutiga mängivad ja surfavad internetis niikuinii lapsed, andmeside eest tuleb aga maksta firmajuhist isal. Kuid peagi avastab ta, et internetist võib saada palju parema turuülevaate, seal pakutakse soodsamaid hindu ja nii hakkab arvuti sidekulude asemel hoopis tulu tooma. Just tänu samale sidepidamisele.
Heaks näiteks on turismitalud. Keset metsa ei kujuta arvutit ega internetti eriti ette. Kuid kuidas leiavad kliendid, kellest enamik on linnainimesed või välismaalased, tee turismitallu? Enne puhkust võetakse arvutis turismitalude koduleheküljed ette, võrreldakse hindu ja tingimusi ning tehakse valik. Mõni aasta tagasi ei olnud pea ühelgi turismitalul kodulehekülge. Täna annab päring ?turismitalu? Neti otsingumootoris 316 vastust. Number räägib ise enese eest.
Internetiga pole veel midagi peale hakata väikestel transporditeenust pakkuvatel firmadel, sest nemad on orienteeritud kohalikule turule ja kindlatele klientidele. Enesele töö andmine ja pere toitmine on peamine, firma areng pole nii oluline. Samas on veoteenust vajaval firmal lihtsam otsida sobivaid pakkumisi arvutiga kui hakata kümnetesse autoettevõtetesse helistama.
Esialgu ei võida internetist oluliselt ka väikesed poed. Nemad ei kauple suurel turul ega müü leiba üle ilma. Külapoele on piltlikult öeldes vaja lihtsalt planku, kuhu oma kuulutus üles panna ja ostjad ning kauba pakkujad tulevad ise kohale. Kuid raamatu- ja plaadiäri on suundumas üha rohkem internetti, Tallinna Kaubamajal on internetis korralik kodulehekülg, veel samm edasi on Piritale rajatav nn drive-in-pood, kus tellimuse saab varakult arvutis esitada ja hiljem piisab vaid autoga poe juurest läbisõitmisest.
IT-revolutsioonile lisab hoogu valitsus, mis on teatanud kavast hakata korraldama riigihankeid interneti vahendusel. See tähendab, et kõik firmad, mis hangetele pretendeerivad, peavad samuti võrgus olema. Eriti puudutab kavandatav reform ehitusfirmasid, sest selles valdkonnas toimub Eestis suhteliselt enim riigihankeid ja need on ka mahult suurimad.
Enamikul Äripäeva ettevõtjatest lugejatel on vaja internetti minna. Mida varem see juhtub, seda parem. Sest nii avastate, et saate oma firmat arendada ja äri ajada varasemast kiiremini ning efektiivsemalt. Vähem aeganõudev ja odavam on kasvõi kümne e-kirja saatmine, võrrelduna sama hulga klientide telefoni teel kättesaamisega.
Seotud lood
Kestlikkusaruandlus puudutab üha rohkemaid ettevõtteid, sest lisaks suurusest tulenevale kohustusele tekib raporteerimise vajadus ka tarneahela kaudu.
Enimloetud
3
Tesla ostuga võiks oodata
6
“A kust leiad sina ööga 100 000 eurot?”
Viimased uudised
Puudujääv elekter tuleb turult osta
Hetkel kuum
Tesla ostuga võiks oodata
“A kust leiad sina ööga 100 000 eurot?”
Tagasi Äripäeva esilehele