Talunike usk euroliitu kahanemas

'Ega euroliit meie loomadele moosipirukaid jagama ei hakka,' ütles piimatootmisega tegeleva ASi Teedla Mõis juhatuse esimees Sulev Kuus. Tema ettevõte on kulutanud poolteist miljonit krooni euronõuete täitmiseks ja peaks kulutama veel 2,5 miljonit, et kõik oleks eurokorras.

Suurelt väljareklaamitud SAPARD-abirahaprogrammi, mis peaks põllumajandustootjatel aitama investeerida ettevõtete eurokõlbulikuks muutmisse, Kuus ei usu. 'Arvan, et tänastest maatootjatest on vaid paar protsenti võimelised SAPARDi nõutavat 50protsendilist omafinantseeringut katma,' lausus Kuus.

SAPARDi raames peaks Eesti saama igal liitumiseelselt aastal EList 190 miljonit krooni, millele riik lisab veel 60 miljonit krooni. Kuna üks tingimus euroabiraha saamisel on konkreetse projekti 50protsendine omafinantseering, peaks põllumajandusse igal aastal investeeritama müstiliselt suurena tunduv pool miljardit krooni.

ASi Terrax juhatuse esimees Haimar Kallas ütleb end olevat põhimõtteliselt ELiga liitumise poolt, kuid suurtesse abirahadesse ei usu temagi. 'Praegu on ju ikka veel lahtine, kas sel aastal eurorahad tulevad. Kui mitte, siis jääb vaid kaks aastat aega, et tootmine nõuetele vastavaks viia ja selle ajaga ei jõua,' põhjendas ta.

'Meile on selgeks tehtud, et selleks ajaks, kui meie ELi jõuame, on paremad palad juba otsa saanud,' nendib ka piimatootja OÜ Rannu Mõis juhatuse esimees Kaido Touvart.

Eesti talunike meelsus tekitab muret juba Toompealgi. Välisminister Toomas Hendrik Ilves edastas sel nädalal europarlamendi liikmetele abipalve valgustada Eesti talunikke.