Aasia majanduskriisi vallandasid keskpangad

Erinevalt paljude majandusteadlaste veendumusest ei põhjustanud Aasia majanduskriisi ootamatud muutused tarbijate käitumises või sellistes makromajanduslikes näitajates nagu sisemajanduse kogutoodang, maksebilanss või tarbijahinnaindeks. Kriisi vallandas hoopiski Aasia riikide keskpankade pehme rahapoliitika.

Majandusteadlane Ludwig von Mises on väitnud, et vabal, piiranguteta turul kujunevad intressimäärad hoiuste nõudluse ja pakkumise vahekorra põhjal. Seega peegeldavad intressimäärad tarbimiseelistusi ja näitavad ettevõtetele, kuhu on kõige õigem investeerida.

Langetades otsuseid intressimäärade põhjal täidavad ettevõtted tegelikult tarbijate juhiseid. Raha juurdevool turule hakkab intressimäärasid kunstlikult langetama ega kajasta enam tarbimiseelistusi. See omakorda tähendab, et ettevõtjad, kes juhinduvad rahaturul valitsevatest intressimääradest, ei võta investeerimisotsuste tegemisel arvesse nõudlust.

Pehme rahapoliitika uinutab ettevõtteid, näiliselt suurendades nende teenimisvõimalusi ja majanduslikku jõukust. Kui aga turule voolab uut raha ja intressimäärad pööravad langusele, tekib oht, et ettevõtjad kaotavad orientatsiooni. Näiteks otsustavad nad, toetudes odavale laenurahale, investeerida mingisse kahjumiga töötavasse valdkonda. Kui majanduskasv peatub, tabab kriis kõige valusamini just selliseid ettevõtteid. Veelgi enam, mida suurem on olnud kriisile eelnenud majanduskasv, seda suuremat kahju võivad läbimõtlemata investeerimisotsused tekitada.

Ettevõtted realiseerivad oma investeerimisotsuseid sõltuvalt turul olevast rahahulgast. Oma olemuselt on tegemist varudega, mis on akumuleeritud tulevikus toimuva tootmise jaoks.

Toome lihtsa näite: üksikul saarel elav mees toitub õunte korjamisest. Käsitsi korjab ta tunnis 25 õuna, kuid töövahendi abil saaks ta seda määra kahekordistada. Kuna sel ajal, kui ta valmistab töövahendit, ei saa õunu korjata, peab mehel olema varuks piisavalt õunu, et hoida endal niikaua hinge sees. Varude suurus määrab selle, kas mees saab tõsta tööviljakust.

Kui töövahendi tegemine kestab ühe aasta, kuid mehel oleks ainult ühe kuu varu, ei saa ta töövahendit valmistada ja oma tootlikkust tõsta. Seda näidet saab muuta keerulisemaks kui suurendada isikute arvu saarel ja lubada neil üksteiselt näiteks raha eest õunu osta. Asja olemus jääb siiski samaks: varude hulk seab piirangud suurema tootlikkusega, kuid pikema tsükliga tootmisele.

Probleemid algavad siis, kui pangandussüsteem tahtlikult ilustab tegelike varude suurust. Kui keskpank suurendab rahahulka, ei suurenda see varusid, vaid õhutab tarbimist, millele ei eelne tootmise kasvu ning mis viib kokkuvõttes varude vähenemiseni. Niikaua kui tootlikud varud kasvavad, jätab pehme rahapoliitika mulje, et majandustegevust on võimalik suurendada. Kuid kohe, kui varude kasv peatub, käivitab see majanduskriisi.

Ehkki teiste Aasia riikide majanduskriisi puhul peab Misese teooria paika, tuleb erand teha Jaapani osas. See, et jaapanlased hoiustavad ligi veerandi oma sissetulekutest, ongi väidetavalt Jaapani majandushädade peapõhjus. Riigi jõukuse seisukohast on hoiuste mahust veelgi olulisem hoiuste kasutamise viis.

Selles osas on Jaapanis asi tõsine. Aastatel 1980?1990 kasvas Jaapanis rahapakkumine (M2) ja hoiusertifikaadid üle 9. Lisaks sellele langes diskontomäär 1980. aasta 9 protsendilt 1988. aasta 0 protsendini. See on põhjustanud hulga valesid otsuseid hoiuste paigutamisel.

Kuna Jaapani keskpank seadis eesmärgiks vähendada hoiuseid hoiustamismäärast kiiremini, kahandas see oluliselt rahavarusid ja põhjustas Jaapani viimase 50 aasta suurima majanduskriisi. Teiste Aasia riikide majanduskrahhi põhjustas aga just nende riikide keskpankade pehme rahapoliitika. Rahapakkumine kasvas kiiresti, pankadevahelise rahaturu intressimäärad langesid. Tohutu raha juurdevool tekitas põhiliste majandusnäitajate näilise kasvu: 1994.?1995. aastal kasvas tööstustoodang Indoneesias 20, Lõuna-Koreas 19, Taimaal 13 ja Malaisias üle 20.

Pehme rahapoliitika hakkas seejärel ohustama rahvusvaluutasid. Vahetuskursside vabalangus sundis keskpanku tõstma intressimäärasid. Indoneesia keskpank tõstis 1997. aastal pankadevahelise laenuturu intressimäärasid 13,25-lt 61ni. Tais tõusid pankadevahelise laenuturu kolme kuu intressid 1997. aasta mai 10,75lt rohkem kui 20ni sama aasta septembriks.

Need olidki Aasia riikide keskpankade poolt rakendatud meetmed, mis vallandasid kriisilaine näiliselt eduka piirkonna majanduses.