Telia börsile ja rahvas võrku

Rootsi tööstusminister Björn Rosengren esitas parlamendile valitsuse kava müüa veel enne jaanipäeva 20?30 protsenti Telia aktsiatest. Tegemist oleks Skandinaaviamaade seni suurima esmase aktsiaemissiooniga (IPO).

Analüütikute hinnangul ulatub firma väärtus 300?400 miljardile Rootsi kroonile ehk 34?47 miljardile dollarile. Teliast saaks Ericssoni järel Stockholmi börsi suuruselt teine ettevõte, mille osakaal üldindeksis on umbes 6.

Aktsiate müügist saadavat tulu tahab Rootsi valitsus kasutada riigivõla vähendamiseks.

Esialgu taotleb Rootsi valitsus parlamendilt heakskiitu riigi osaluse vähendamiseks 51 protsendile.

Samas teatas Rosengren, et valitsusel ?ei ole mingit kavatsust säilitada enamusosalus pikemaks ajaks. Riigi osa võiks väheneda 20 kuni 25 protsendini.?

Aktsiate noteerimine avab Teliale pääsu rahvusvahelistele kapitaliturgudele ning võimaluse kasutada oma aktsiaid ülevõtmiste ja liitumistehingute finantseerimiseks.

Analüütikud usuvad, et Telia emiteerib IPO käigus uusi aktsiaid, mis aitaksid firmal rahastada ambitsioonikaid laienemisplaane. Põhirõhk on Rootsis, Balti riikides, Poolas ja Venemaa lääneosas, ent samuti suurematel turgudel, nagu USA, Suurbritannia, Itaalia, Saksamaa, Prantsusmaa.

?Kõige olulisem on see, et nüüd saame me oma rivaalidega konkureerida võrdsetel alustel,? ütles Telia tegevdirektor Jan-Åke Kark.

Björn Rosengren ei öelnud, kui kõrgeks valitsus Telia väärtust hindab. Samas on Teliast väiksema Soome Sonera väärtus pärast noteerimist 1998. aasta sügisel kerkinud 500 miljardile Rootsi kroonile ehk 650 protsenti.

Analüütikute hinnangul võib viimasel ajal alanud tehnoloogiafirmade aktsiate hinnalangus turgude huvi Telia vastu vähendada, kuid rootslaste küsitlemine näitas, et iga kolmas on aktsiaostust huvitatud.

Rosengreni sõnul tahab valitsus, et Teliast saaks tõeline ?rahvaaktsia?. Samas ei saa erainvestorid soodustusi, sest ELi liikmena tulnuks samasugused tingimused anda kõigile ELi kodanikele.

Teine Rootsi valitsuse suurprojekt on ühendada kõik rootslased kahe aastaga uude lairibavõrku, millega tagatakse kiire internetiühendus ka riigi kõige kaugemates ja hõredamalt asustatud piirkondades elavatele inimestele.

Võrgu ehitamiseks ei tee riik esialgu kavandatud hiigelinvesteeringut. Selle asemel annab valitsus vajalikust 17,3 miljardist Rootsi kroonist 8,3 miljardit ning ülejäänud 9 miljardit tuleb erasektorist ja omavalitsustelt, keda riik abiraha ning maksusoodustustega toetab.

?Meie esimene eesmärk oli teha Rootsist infotehnoloogia alal juhtiv riik ning see on meil korda läinud. Järgmine ülesanne on teha uus tehnoloogia kõigile kättesaadavaks,? ütles Rosengren.

Rootslased on juba praegu kõige agaramad internetikasutajad ? 50 protsenti elanikkonnast kasutab internetti vähemalt kaks korda nädalas.

Analüütikud ütlevad, et kuigi Rootsi plaan on Lääne-Euroopa kontekstis uudne, siis samasuguseid skeeme on juba rakendatud Singapuris, Hongkongis ja Kanadas. Rootsi projekt on unikaalne selles mõttes, et valitsuse rahalisel toel ehitatud võrk hakkab konkureerima osaliselt samuti riigi omandusse jääva Telia võrguga.

Autor: ÄP