Efektiivsuse seisukohast ei avalda keegi kahtlust, et see oleks üks parimaid variante. Sama oli nõukogude ajal ? täitevkomitee ja külanõukogud, kellel oli ainult mõnede paberite vormistamise õigus. Kogu see omavalitsusreform, mida tehti 1990. aastate algul, tehti vastupidise eesmärgiga. Arvan, et teie idee ei ole praktiliselt hästi teostatav.
Mõnes mõttes ta on tänase põhiseaduse mõttega vastuolus. Omavalitsuste korralduse muutmine on küll valitsuse pädevuses, kuid ei ole mõeldud nii, et muu haldusüksuse struktuuri, maakonda, hakatakse kohe nimetama vallaks. Ta ei lähe ka Euroopa omavalitsuse hartaga kokku. See on poliitiliselt raskelt läbiviidav, ma ei ütle, et formaalõiguslikult võimatu. Ma ei usu selle sisulisse läbiviimisse.
Sellest ideest on ka varem räägitud, võimalusest teha maakonnad omavalitsusteks. Midagi analoogset on rakendanud Leedu, kus endised rajoonid tehti omavalitsusteks. Leedus on muidugi väga tõsiseid probleeme. Arvan et idee on ratsionaalsem kui praegune lahendus, kus säilib 110 omavalitsust. Aga arvan ka, et 15 maakonda ei ole omavalitsustena sobilikud. Tuleks rääkida 20?30 omavalitsusest, arvestades tõmbepiirkondi ja keskusi, nii et mõned maakonnad peaksid minema kaheks või kolmeks omavalitsuseks. Aga see oleks kõige ratsionaalsem lähenemine reformile ja küllalt radikaalne.
Tänane majandussituatsioon, rahva jõukus ja sellest tulenevad sotsiaalsed probleemid, vaesus ja viletsus maal, 1-2 valla esindajat maal ei ole võimelised seda lahendama mingil juhul. Oleme rääkinud valdade kokkupanemisest ? see tuleb nii või teisiti, minu arvates peaks olema selleks ajaks lahendatud 2 suurt probleemi ? maaprobleemid ja ehitiste seadustamise probleemid. Siis on maa korrastunud, tekkinud mingigi stabiilsus. Siis võib valitsus kaugeneda inimesest. Kui see pool ei ole korras, on inimestel väga raske oma asju korraldada. Ma ei näeks esialgu mingil juhul, et Saaremaa oleks üks suur vald.
Ma ei ole selles vallas oluline ekspert, v.a see, millest kõik saavad aru, et praegune süsteem ei toimi. Olen näinud kahte erinevat kontseptsiooni ? üks on kaotada maakonnad ja teha suured vallad, nii umbes mõnisada tükki. Teine on see, et kaotada vallad ja teha maakonnad omavalitsusteks. Ma ei oska öelda, kumb on õige, mõlemal on plussid ja miinused.
Idee, mis pakub Äripäev oma juhtkirjas, on juhtimise ja kulude kontrolli koha pealt päris vahva ? vallas võiksid olla internetipunktid. Aga teiselt poolt vaadata ? inimeste soov olla ise võimu juures, ise asju organiseerida ja korraldada ? kas see ei saa takistatud.
Seotud lood
Kestlikkusaruandlus puudutab üha rohkemaid ettevõtteid, sest lisaks suurusest tulenevale kohustusele tekib raporteerimise vajadus ka tarneahela kaudu.
Enimloetud
5
Investor ootaks madalamat hinda
6
Ka Villig avas oma padeliäri
Hetkel kuum
Investor ootaks madalamat hinda
Lisatud Põlvamaa ettevõtete TOP
Tagasi Äripäeva esilehele