Majanduskasv sõltub ettevõtete kohanemisvõimest

Vaatamata aasta algul toimunud ekspordi kasvule ei ole keskpank tõstnud eelmises rahapoliitilises ülevaates avaldatud 3,5-4,5 protsendilist majanduskasvu prognoosi. ?Peamiseks küsimuseks on endiselt ettevõtete ümberstruktureerimise ulatus ja kiirus,? seisab värskes ülevaates. ?Seda just teisel poolaastal, mil 1999. a tõusnud tase vähendab juba nn statistilist kasvutempot.?

Soodsa eelduse struktuuri muutusteks loob keskpanga hinnangul finantsinstitutsioonide suur likviidsus ning laenuraha kättesaadavus. Samuti on tootjad muutunud optimistlikumaks ning plaanivad küsitluse põhjal tänavu suurendada investeeringuid.

Keskpank jättis samaks ka hindade kasvu prognoosi. Selle järgi võib tarbijahindade tõus küündida 4%ni.

?Pidades silmas samaaegset suurt rahapakkumise kasvu, eelarve jätkuvat, ehkki vähenenud puudujääki ning eeldatavat inflatsiooni kiirenemist, võib tekkida küsimus majanduskasvu jätkusuutlikkusest ja majanduse võimalikust ülekuumenemisest,? nendib Eesti Pank ja lisab, et olukord möödunud aasta lõpus erineb siiski oluliselt 1997. aasta omast. ?Esiteks polnud mittefinantssektorile antud laenude jääk praktiliselt kasvanud: eelmise aastaga võrreldes hakkas see suurenema alles 2000. a jaanuaris. Teiseks on alust arvata, et kriisiaastate kogemustest on õpitud ning tarbimislaenude väljastamisel säilitavad pangad konservatiivsuse.?

Praeguses kontekstis omab keskpanga hinnangul eriti suurt tähtsust valitsuse eelarve puudujäägi hoidmine 1,5% piires SKP suhtes, kuna suurem defitsiit võib kaasa tuua nii välistasakaalu halvenemise kui ka usalduse vähenemise kogu Eesti majanduspoliitika vastu. ?Suurem puudujääk kasvatab lühiajaliselt küll sisenõudlust, usalduse kaotusest tingitud pärssiv mõju võib aga avalduda veel mitme aasta jooksul,? hoiatab Eesti Pank.