Trahvi sissenõudmine erakätesse

Justiitsminister Märt Rask inkassofirmasid eriti ei salli. Aastaid tippjuristina praktiseerinud ministri hinnangul kasutavad need suhteliselt piiripealseid meetodeid. Seda nii õiguslikust kui eetilisest aspektist.

Inkassoturu korrastamiseks on Rask teinud enda jaoks poliitilise otsuse ? ministeeriumile alluv tsiviiltäide erakätesse anda.

See tähendaks, et tsiviilkohtu määratud võlgade, parkimis- ja liiklustrahvide sissenõudmisega hakkaksid tegelema rangetele reeglitele allutatud isikud.

Viimaseid loodetakse tulevat just praeguste alamakstusest laiskunud täitevametnike seast, kes siis korralikult tööle asuksid, sest nende teenistus hakkaks sõltuma otseselt sisse nõutud võlgade hulgast. Nii saaks ka riik rohkem raha tsiviilkohtu otsuste täitmisel ja trahvide sissenõudmisel.

Täitevosakondade kaotamiseks on moodustatud töögrupp, mis peaks selle aasta jooksul eeltöö ära tegema.

?Ei saa lubada, et 2001. aasta 1. jaanuarist kohe kõik lahti läheb, kuid loodan, et järgmine aasta on rakendamise aasta,? sõnab Rask.

Tema nägemuse kohaselt võiksid täitevametnikud töötada nagu notarid. Teenuseprotsendid oleksid riiklikult paika pandud, samuti tuleks luua notariaadiseadusele analoogne õiguslik regulatsioon, mis näeks riikliku tunnustusega võlgade sissenõudjatele karmid nõuded ja tingimused.

Üheks nõudeks jääb, et täiturid peavad tegutsema üle Eesti, sest muidu teeniks Tallinnas tegutsev sissenõudja Rapla kolleegist kümneid kordi rohkem.

Kõige tõenäolisemalt hakkavad täitevtöötajad füüsilisest isikutest ettevõtjateks, keda vigade ees saaks otseselt noomida-karistada.

Siiski, Raski sõnul jääb oht omavoliks alati, kuid riik teeb kõik, et riske maandada. ?Kaotajaks ei tohi kindlasti jääda võlausaldaja,? kinnitab minister.

Kuna tsiviiltäiturid hakkavad teenima endale, pole Raskil midagi selle vastu, et täiturid nõuaks lisaks trahvide või tsiviilkohtu määratud summade sisse ka eraisikute võlgu. Maakeeli ? kümned praegused täitevametnikud võivad hakata võlgu üles ostma, mis muudab niigi konkurentsist pungil oleval inkassoturul olukorra veelgi pingelisemaks.

Justiitsministeerium on teinud üldise arvestuse, mille kohaselt võiks täiturite arv jääda alla saja.

Arvatavasti saavad esimesteks riigi tunnustusega inkassaatoriteks just praegused täitevametnikud, hiljem peaks saama ka praegu tegutsevad 40-50 inkassofirmat õiguse tsunfti astuda. Igatahes on selge, et riiklikult aktsepteeritud võlanõudjate turuletulekuga osa inkassofirmadest sureb.

Eesti ühe tunnustatuma inkassofirma Intrum Iustitia värske tegevjuht, eelmisel nädalal tegevdirektori volitused saanud Ivar Tammemäe arvab, et suured, tublid ja õiguspäraste vahenditega võlgu sisse nõudvad firmad jäävad alles ka pärast justiitsministeeriumi nn inkassoreformi.

Hoolimata konkurentsi tihenemisest leiab Tammemäe, et ?tore, kui riik kiidab lõpuks võlgade sissenõudmise ametlikult heaks.?

Tähtsamaks pingelisemast turusituatsioonist peab ta seda, et riigi sekkumine annab inkassondusele positiivse tausta, sest praegu on inimestel tekkinud võlanõudjatest stereotüüp kui vägivaldsetest inimestest, kes võlgniku armetult läbi peksavad.

Tarbijale peaks uute tegijate turuletulek tähendama hindade langemist. Kui praegu on keskmine teenustasu 10?20 protsenti sissenõutavast võlast, siis ilma riikliku aktseptita firmad peavad pinnal püsimiseks hindu märgatavalt kliendikesksemaks muutma.

Ainus, mille pärast Tammemäe muretseb, on see, kas justiitsministeeriumis väljatöötatav nn inkassoseadus annab ka praegustele erafirmadele õiguse tsunfti astuda.

Reform peaks hävitama sellised inkassofirmad, kus ebapädevad nurgajuristid lubavad klientidele päikest ja kuud, kuid lubaduste täitmiseks kasutavad mitte kõige otstarbekamaid vahendeid, mis lõppkokkuvõttes võib kliendile rohkem kahju kui kasu tuua.

Kui praegu ei oska võlausaldaja inkassofirmade rägastikus alati õiget leida, siis tulevikus peaks situatsioon muutuma sarnaseks, nagu praegu toimib notarite puhul. Pidevalt notaritega asju ajavatel inimestel võib olla küll oma lemmiknotar, kuid tsunftitäiturite kvaliteedis suurt vahet ei ole.

?Ma loodan, et uuendus sööb inkassoturgu,? ütleb Rask resoluutselt.

Kahjuks ei kao hoolimata reformist kuskile inkassoturu kõige risustatum osa. Firmad, kuhu klient läheb kindla sooviga lasta võlgnik oimetuks peksta, jäävad alles seniks, kuni on inimesi, kes ei vali, kellele ja kuidas raha laenata ega vali vahendeid raha tagasisaamiseks.

Legaalsete inkasseerijate teenuseid kasutavad firmad võivad aga juba varsti oma vanade partnerite juurest endiste riigitäiturite juurde hüpata.

Sadade maksevõlglaste tõttu inkassofirma teenuseid kasutava Radiolinja Eesti klienditeeninduse osakonna juhataja Pille Lepasaar ei välista võimalust, et praeguste tsiviiltäiturite eraturule tulekul Radiolinja just nende kasuks otsustab.

?Oleme praegu rahul, kuid kõige rohkem tunneme puudust riiklikest andmebaasidest, kus on adekvaatne info nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute kohta,? räägib Lepasaar. Kui täituritele annab riik taolise infobaasi kaasa, siis lubab Lepasaar partnerivahetust kindlasti kaaluda.