Eesti Tarbijakaitse Liit ja kohviklubilased

ÄP 27., 29. ja 31. märtsi kolmes artiklis on puudutatud mittetulundusühingute, sh Eesti Tarbijakaitse Liidu (ETL) probleeme.

Olles ETLi esimene esimees aastail 1994?1997 ja tarbijapoliitikasekretär 1997?1999, olen täielikult kursis ETLis toimunud või toimuvate protsessidega ja saan anda objektiivset infot. Kõigis kolmes artiklis esineb faktivigu. Pööramata tähelepanu nende tekkepõhjusele, tahan ära tuua olulised dokumentaalsel alusel põhinevad sündmused, staatused ja faktid.

ETL loodi nelja tarbijakaitseühingu poolt 27.05.1994. Esimesed väliskontaktid tekkisid 1995. a Suomen Kuluttajaliittoga. Järgnes kontakt Saksa Tarbijakaitse Liitude töögrupiga (Agv), kes pakkus ETLile ulatuslikku projektitoetust.

Seega sai Agv-ETLi lepingu alusel 1995. a moodustatud ETL Tallinna tarbijakaitse nõuandla (algselt keskus). Lootsime, et suudame edaspidi riigikogu ja valitsuse eelarvelisel toel nõuandlate võrku laiendada. Kahjuks on see lootus täitumata.

Koostasin nõuandla põhimääruse, sõlmisin töölepingud nõuandla töötajatega, koostasin nende tööjuhendid, sõlmisin majandusministeeriumiga ruumide rendilepingu ja avasin ETLi arve Maapangas, kuhu laekusid Saksamaalt projektijärgsed toetussummad. Sellelt arvelt finantseeris ETL oma nõuandla kõiki kulutusi, sh põhivahendite ja tarkvara soetamist. Kõigi nende dokumentide põhjal on üheselt tõestatav Tallinna tarbijakaitse nõuandla loomine ja eksistents ETLi struktuuriüksusena. Seda kinnitavad ka riigikontrolli akt 12.09.1998 nr 20?12/53 (lk 17) ja majandusministeeriumi kiri ETLi juhatusele 02.07.1999.

Seepärast on üllatuseks Tallinna tarbijakaitse nõuandla nimelise mittetulundusühingu loomise nõue (loodud 22.12. 1999) ja arusaamatu selle finantseerimine riigi tarbijakaitseameti eelarverealt. Kuna riigieelarve vastuvõtmise hetkel 15.12.1999 ühingut ei eksisteerinud, puudub tal õiguslik alus eelarvet kasutada.

Revisjonikomisjoni taotlusele saata riigi tarbijakaitseameti poolt koopia vastavast nõudest ja nõude aluseks olnud õiguslikust aktist saabus üldsõnaline, õiguslike alusteta vastus. ETLi liikmeskonnale on arusaamatu, miks alates 1997. a finantseeritakse ETLi nõuandlat riigi tarbijakaitseameti eelarverealt, mitte otse ETLi kaudu, nagu oleks loogiline.

Tolleaegse riigikogulase Aino Runge väite peale, et riik mittetulundusühinguid ei finantseeri, küsisin selle üle avalikul konverentsil riigikogulase Siiri Oviiri käest, kelle vastus oli ühene: ?Sellised väited on infomüra.?

Rida küsimärke on vastuseta. Mis puutub parasiitlusse, siis võib tuginedes tõenäosusteooriale öelda, et oma naba imetlejaid ja teisi analoogseid kohviklubilisi lihtsalt peab Eestis olema, sh ka ETLi liikmeskonnas, vastasel korral oleksime maailmas ideaalriik. Kuid sellest tiitlist oleme esialgu äraarvamata kaugel.