Müügisumma pole raudtee puhul oluline

Erastamisagentuur kuulutab järgmise kahe nädala jooksul välja Eesti Raudtee 66 protsendi aktsiate müügi, mille esimeses etapis ootab pakkujatelt kaubavedudele keskenduvat äriplaani.

Erastamisagentuuri nõukogu jättis eile lahtiseks nii Eesti Raudtee müügihinna, investeeringute nõude kui ka aktsiamüügiga erastatava objekti määratluse, ütles majandusminister Mihkel Pärnoja.

?Riigi eesmärk pole raudtee müügist maksimaalset tulu saada, sellepärast sõltub müügihind äriplaanist,? lausus Pärnoja. ?Tasakaal aktsiate hinna ja investeeringute vahel võib kalduda ühele ja teisele poole.?

Pärnoja sõnul pole õige Eesti Raudtee peadirektori Parbo Juchnewitschi poolt 66-le protsendile aktsiatele välja pakutud ligi miljardi kroonine hind.

Guido Sammelselg, kes esindab erastamisest huvitatud rahvusvahelist projekti Baltic Rail Service, ütles, et agentuuri välja pakutud erastamisskeem rahuldab teda, sest annab erastajale vabad käed äriplaani koostamiseks. ?Äriplaan on Eesti Raudtee erastamisel võtmekoht, sest raudteeäri sõltub vahetult Venemaa majanduse kõikumistest,? rääkis Sammelselg.

Kuna erastamisagentuur pole seni saavutanud Tallinna linnavalitsusega kokkulepet, millises ulatuses Eesti Raudtee varasid antakse Tallinna ja Harjumaad teenindava Elektriraudtee plaanitava munitsipaliseerimise käigus linnale, jääb Elektriraudtee kuuluvus kuni augustini lahtiseks. ?Minule pole seoses Elektriraudtee munitsipaliseerimisega seatud mingisuguseid tähtaegu,? ütles Tallinna transpordiameti juhataja Mati Songisepp.

Juchnewitsch ütles, et teda pole seni kaasatud Elektriraudtee munitsipaliseerimise ja varade jagamise lahendamisse, mistõttu ei saa ta võimalikku lahendust kommenteerida.

Samuti otsustatakse erastamise teise etapi alguseks raudteealuse maa kuuluvus. Seni pole selgunud, kas maa jäetakse riigile või lisatakse Eesti Raudteega erastatava vara nimistusse.

Erastamisagentuuri peadirektori kohusetäitja Jaak Liivik teatas, et agentuur sai eile riigihangete ameti nõusoleku teha erastamise nõustamiseks suunatud pakkumine Briti konsultatsioonifirmale GIBB.

Liivik ütles, et prognoosib raudtee erastamist osavõturohkeks, sest seni on huvi ilmutanud USA, Suurbritannia, Saksamaa ja Soome ettevõtted. Liivik lükkas ümber seisukoha, et agentuur väldib finantsinvestoreid, eelistades tegutsevaid raudtee-ettevõtteid. ?Kui finantsinvestor on kaasanud ühtsesse konsortsiumisse kogemustega raudtee-ettevõtte, siis on selline lahendus vastuvõetav,? lausus ta.

Liivik lisas, et kuigi Venemaa kapital on erastamisele teretulnud, väldiks tema müüdava aktsiapaki minekut Venemaa ettevõtte kontrolli alla. ?Näen võimalust, et sellisel puhul võidakse Eesti Raudtee registreerida Venemaa ettevõtteks, millelt ei laeku senises mahus tulusid Eesti riigieelarvesse,? põhjendas ta.