Päästjate ühine raadioside nõuab sadu miljoneid

Kiirabi, politseid, päästeametit, piirivalvet ja kaitsejõude ühendava raadiosidevõrgu arendamist on analüüsitud mitu aastat, ent takistuseks on saanud kõrge hind, ütles politseipeadirektori asetäitja Raul Savimaa.

'Oleme rõõmsad, kui Eestil avaneks võimalus mitte väga kauges tulevikus soetada ühtne raadiosidesüsteem kõigile operatiivteenistustele,' ütles Savimaa.

Ühe võimalusena võib ühtse sidevõrgu loomise osaliselt kinni maksta Euroopa Liit, mis soovib luua liikmesriikide vahel ühise operatiivside võrgu. Võrgu abil saaks politsei ja piirivalve vajaduse korral üle Euroopa üksteisega suhelda.

Riigi päästeameti side- ja infoosakonna juhataja Peeter Randoja sõnul võib eri ametkondade vahelises sides tekkida probleeme, kui õnnetus puudutab mitut maakonda.

'Raadioside süsteem vajab arengut nii päästealal, kiirabis kui politseis,' loetles Randoja.

Päästeamet kasutab Tallinnas, Ida-Virumaal ja Tartumaal 1995. aastast pärit Ericssoni päästesidesüsteemi ning ülejäänud maakondades eri firmade eri vanuses jaamu. Politsei paigaldas eelmisel aastal kõigisse prefektuuridesse kaasaegsed raadiojaamad. Päästeametiga sarnast süsteemi kasutab politsei vaid Tallinnas.

Päästeameti arvamust toetab ka telekommunikatsiooni- ja mobiilsidefirma Nokia ülevaade Eesti operatiivteenistuste sidesüsteemidest. Nokia uurimuse peajäreldus on, et operatiivteenistuste side võib erinevate süsteemide ja standardite tõttu olla häiritud.

Näiteks tekkis operatiivteenistustel omavahel sideprobleeme 1996. aastal Pala bussiõnnetuse ajal, kui hukkus kaheksa last, ning aasta hiljem Kurkse õnnetuse ajal, kui hukkus 14 sõdurit.