6 aprill 2000

Kas töövõtja kindlustamine on tööandja ühepoolne kohustus?

Riigil on, teadagi, raha alati vaja, aga tööandjate maksukoormust ei saa lõpmatult suurendada. Kohustuslik kutsehaigus- ja tööõnnetuskindlustus ei ole ainus probleem, lisagem veel töötuskindlustus, pensionireformi teine sammas, samuti see, et kavas on kahe esimese töövõimetusnädala eest tasumine tööandjate õlule panna, neid kohustusi saab tööandjale juba liiga palju. Liitsin uued kohustused kokku ja sain isegi tekstiilitööstuse puhul, kus risk ei ole ehk nii suur kui mõnes teises tööstusharus, kõvasti üle 6 sotsiaalmaksu juurde. Nii ei pea ettevõtjad lihtsalt vastu.

Samas ei rajata ju tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustust tühjale kohale, seni on samadeks juhtudeks raha makstud tööandja poolt palgafondilt makstavast 33 protsendist. Juhul kui nüüd tehakse see kõik tööandjale kohustuslikuks, peaks ju seni selleks otstarbeks makstud summad jääma vabaks ja järelikult tuleks sotsiaalmaksu selle võrra vähendada. Ainult nii oleks uute kohustuste täitmine mõeldav ja loogiline.

Riigikogu sotsiaalkomisjonis tuleb see eelnõu arutusele tuleval nädalal. Olen eelnõuga põgusalt tutvunud, aga tõepoolest on eelnõus töövõtjate tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus pandud ühepoolselt tööandjale. Järelikult on eelnõu koostaja rahandusministeerium teinud sellise valiku. Mulle tundub, et kui vaadata seda eelnõu koos kõigi muude reformidega, siis hakkab jääma mulje, et tööandjale saab kohustusi liiga palju. Töövõtja nagu ei vastutakski iseenda eest.

Siin on arutamisruumi, tegemist on ju eelnõuga.

Esiteks ? kui kutsehaigus- ja tööõnnetuskindlustus kohustuslikuks teha, siis mitte ühepoolselt.

Vastutus peab olema võrdselt jaotatud tööandja ja töövõtja vahel selle eest, et tööõnnetusi ei juhtuks. Kui ainult tööandja vastutab, siis võib jääda pahatahtliku tööõnnetuse tekitamise võimalus. Ka kõrgendatud ohuga alade ? metsandus, transport jne ? puhul tuleb vastutus jagada võrdselt. Töövõtja on samuti kohustatud tööohutusnõudeid täitma, tööandja ei ole see, kes peab kogu aeg kõrval istuma ja valvama.

Teiseks ? selle seadustamisega suureneb tööandja maksukoormus. Ma olen põhimõtteliselt sellele vastu, sest see omakorda hakkab mõjutama töötajate palkasid, samuti hindu. Ma ei ole nõus, et praegu üldse mingil moel maksukoormust suurendatakse, olgu tööandjale või töövõtjale. Sellised küsimused tuleks lahendada hoopis normaalse palgasüsteemi sisseseadmisega.

Hetkel kuum