Poliitika ja äri seosed Venemaal

1. Senine empiiriline kogemus näitab, et vaadelduna neis kategooriates, millega kirjeldatakse juhtimist kui eesmärgile suunatud teadlikku tegevust, on Venemaa juhtimine olnud maailma-ajalooliselt pretsedenditu probleemikogum, seda eelkõige otsustajatele endile. Pole kindlat alust väita, nagu võiks olukord lähitulevikus muutuda. Teemaga seotult on põhiküsimus: mida ikkagi lähiaastatel tehakse ja kuidas siis ikkagi juhitakse?

2. Äsja vastu võetud ?Venemaa Föderatsiooni rahvusliku julgeoleku kontseptsioon? sõnastab: ?Venemaa rahvuslike huvide teostamine on võimalik vaid majanduse kindla arengu pinnal. Seepärast asub nimetet vallas Venemaa rahvuslike huvide võti.? Suurimaks ohuks Venemaa julgeolekule nimetab dokument ?kodumaise majanduse olukorda?. Lahendusi otsides ja välja pakkudes leiab kontseptsioon need aga peamiselt ja ennekõike poliitika vallast.

3. Aastakümneid, et mitte öelda aastasadu on Venemaal poliitika domineerinud majanduse ees. Viimased kakssada aastat riiki mentaalselt valitsenud poliitilises romantismis on tavapäraselt majandust instrumentaliseeritud. Lisandub tõsiasi, et venelaste käitumist pole kuigivõrd mõjutanud printsiibid, mis Läänes on pikkamisi juurdunud ja normatiive loonud juba alates keskajast: fair play ja rule of law. See on jätnud märgatavaid jälgi äritavadele ning riigi ja äri, poliitika ja majanduse suhetele. Venemaa praegused poliitilised liidrid ei tee mainitud eripäradest saladust.

4. Pole kahtlust, et majandusliku realismi toimejõu tuntav kasv mõjuks Venemaad stabiliseerivalt ning tooks kaasa senisest suurema prognoositavuse riigi käitumises. Teisalt aga näeme hetkel tendentse, mis eelkirjeldatule risti vastu toimivad.

5. Eelmainitud reaalsuste otseseosed ?Balti küsimusega? on ilmsed. Pole kahtlust, et Venemaa Balti-poliitika on viimased kaheksa aastat olnud Vene välispoliitika kõige stabiilsem (loe: muutumatum) element. Lähiaastateks prognoosin olukorda, kus Venemaa poliitilist suhtumist meisse ja suhtlemist meiega jääb endiselt määrama Balti riikide käsitamine ?lähivälismaana?, st ennekõike sisepoliitiliste komplekside domineerimist.

Majandusliku suhtumise mallid on ilmselt vähem transparentsed ja seotud peamiselt tõsiasjaga, et aastal 2000 on venelastegi hulgas piisavalt mõjukaid tegelasi, kes oskavad hinnata kodanluse diskreetset võlu ja keda ei paelu ilmajäetute ebadiskreetne romantika.