Saksamaale ümberasijate varatüli võib taas lõkkele lüüa

'Selle eelnõu kohta pean tunnistama, et kaldun pessimismi,' ütles justiitsminister Märt Rask. 'Tavaliselt olen ma parandamatu optimist, kelle arvates lahendamatuid seise pole.'

Tegemist on selle parlamendikoosseisu ajal kõige teravamat vastasseisu tekitanud eelnõuga, mis tahab seadustada Eestist 1941. aastal Saksamaale läinud nn järelümberasujatele mahajäänud vara tagastamist.

Raski sõnul tuleb see eelnõu ikkagi vastu võtta, sest valitsus tahab omandireformi lõpetada ning vastasel korral kuhjuvad takistused.

'Ei saa ära lõpetada EVPsid,' tõi ta näite. 'Asi algab komakohast, jõuame aga välja sinna, et lõpetamata maa- ja omandireformi tõttu satub küsimärgi alla see, kas Eestis üldse on korrektne, seadustele tuginev turumajandus.'

Mitme riigikogu liikme sõnul ei tehta hetkel eelnõu saatuses vastuvõetava kompromissi leidmiseks aktiivseid jõupingutusi.

24. aprillil kukub tähtaeg esitada uusi parandusi, misjärel dokument läheb taas majanduskomisjoni ja riigikogu täiskogu ette.

Eilseks ei olnud riigikogu majanduskomisjonile laekunud veel ainsatki parandusettepanekut.

Poliitikud möönavad, et ühtki head lahendusvarianti kujunenud seisus pole, ning ka seaduse muutmine või muutmata jätmine heidab paratamatult osa lahendusi õhku, mis hakkab koormama kohtuid.

Majanduskomisjoni keskerakondlasest liige Kalev Kallo ütles, et oma initsiatiivi peaks jätkama Riigikogu juhatus, ning kutsuma taas kokku fraktsioonide ümarlaua, et komisjon saaks arutada juba põhimõtteliselt kokkulepitud lahendusvarianti.

Opositsioon on Kallo sõnul nõus minema kompromissile peamisel tingimusel, et 1941. aastal Eestist Saksamaale läinud nn järelümberasujate vara ei saaks neile tagastada, vaid tohiks üksnes neile kompenseerida. 'See võtaks kõige suuremad pinged maha,' kinnitas Kallo.