Uued noortemajad Sinimägede kanti

Mõnikümmend meetrit allpool kohiseb puude taha jääv meri, lumevesi niriseb päikse käes. Tallinna lähedal algaks sellise krundi hind poolest miljonist. Siin pakutakse kaks ja pool kuni kolm tuhat ruutmeetrit tasuta.

?Mina võtaks siin küll võib-olla maja jaoks maatüki, kui saaks kümme hektarit ainuüksi endale,? ütleb Äripäeva fotograaf Raul kevadisel Ida-Virumaa pankrannikul ringi vaadates.

Praeguseks võsastunud paepealsel käis viimati aktiivne elutegevus 1944. aastal, kui Sinimägede lahinguis leidsid oma otsa siinsed talud ja paarkümmend tuhat sõjameest. Ägedais lahinguis hävis 90 valla elamutest ja maa sees on senini palju rauda.

?Olen juba päästeametiga rääkinud, et nad selle maa läbi vaataks. Neil on ka just sõdurite väljaõppes selline noore minööri projekt tulemas,? räägib Vaivara vallavanem Ülo Jõgisoo.

Juba 1993. aastal mõtlesime, kuidas oleks võimalik siia uusi eestikeelseid inimesi juurde meelitada ja pakkusime välja nii-öelda piirivalvetalud, räägib vallavolikogu esimees Vello Kärsten.

See tähendanuks riigi toetusega rajatavaid eramuid idapiiril teenivate piirivalveohvitseride peredele. Idee leidis riigistruktuurides küll hea vastuvõtu, kuid mitte raha.

Sellega vallamehed mõtet maha ei matnud. Peale regionaalpoliitilise kasu tooks uus maksujõuline elanik vallale kasu oma tulumaksuga.

Kohalik projekt sai riikliku mõõtme ootamatult möödunud aastal, kui asjast hakkas huvituma president Lennart Meri.

Nüüd üritavad kohalikud vallavalitsejad möödunud kümnendil kuritegelike gruppide juhtidele kuulunud kindlustalude poolest tuntust kogunud kanti rajada hoopis riigi toel odavate ja heade eesti kodude pilootprojekti.

?Algul arvestasime, et võtaksime jutule ainult Eesti kodanikke,? räägib Kärsten. Pikapeale sai selgeks, et selline piirang on asjatu, majaomanikuks võivad saada kõik alalise elamisloaga eestimaalased.

Paraku ei lähe massiline eramuehitus Ida-Virus kuidagi kokku majandusloogikaga, sest uue eramu ehitusmaksumus ületab märgatavalt turuväärtust.

Näiteks 600 000kroonise maja hinna, kümneprotsendilise omafinantseeringu ja kuueprotsendilise intressi juures tuleb viisteist aastat järjest laenumaksetena ära anda neli ja pool tuhat krooni kuus. Samuti tuleb laenu tahtes leida lisatagatis või suurendada omafinantseeringu osa.

Vald seaduse järgi laene garanteerida ei tohi, kui ta sellest ka huvitatud oleks. Riigi intressitoetus (kolm intressiprotsenti) on 600 000kroonise maja ehitamisel viieteist aasta jooksul 166 000 krooni.

Hansapanga avalike suhete juhi Ando Noormetsa sõnul on seni Ida-Virumaale uue elamu ehitamiseks antud laenude puhul enamasti nõutud lisatagatist, sest kinnisvara turuväärtus sealkandis on madal.

Kahel viimasel aastal on pank Ida-Virumaale andnud kokku 91 miljonit krooni eluasemelaene. Uusehitiste rahastamiseks on neist läinud väike osa. Selle aasta esimese kolme kuuga Hansapanga poolt eluasemelaenuna välja antud 43 miljonist kroonist läks uusehitistesse vaid seitse-kaheksa miljonit.

Sihtasutuse Eesti Eluase juhataja Igor Jakobsoni sõnul on riigil raha olemas intressivahe kompenseerimiseks, kuid mitte kogu laenu garanteerimiseks. ?Seda pähklit, mis on turuhinna ja ehitusmaksumuse vahe, me polegi veel asunud purema,? tõdeb Jakobson.

?Ilma suure ja eduka tööstusprojektita siia massilist ehitust ei tule, see on selge,? räägib Jakobson.

Vaivara vald on üks kandidaate seni veel unistustes eksisteerivale tselluloositehase projektile. Valla juhid näevad sobivat kohta Eesti Soojuselektrijaama külje all Narva veehoidla ääres. Asjaajamises on partneriks Ülo Pärnitsaga seotud mehed.

Hulk maad on Vaivara vallas põlevkivikarjääride all. ?Surnud maa viiekümneks kuni seitsmekümneks aastaks,? räägib vallavanem, kes on ise 28 aastat Eesti Põlevkivis töötanud. Selle eest aga laekub kaks kolmandikku valla 20 miljoni kroonisest eelarvest ressursimaksuna Eesti Põlevkivilt.

Vello Kärsten nimetab potentsiaalsete elamuhuvilistena mitmete sealsete ettevõtete, sealhulgas Kreenholmi, ABB, Silmeti ja Sillamäe vabatsooni edukaid töötajaid.

?Kui räägime juhist, siis tema ei ole reeglina ju otse ülikoolist tulnud ja on kusagil juba kindlalt paigale jäänud. Kui aga võtame tööle tavalise noore spetsialisti, siis tema sellist maja maksta ei jõua,? ütleb Kreenholmi Valduse ASi peadirektor Meelis Virkebau.

Kreenholm ostis ise aasta alguses Narva-Jõesuus kaks ja pool hektarit maad ning juunis valmib seal kolm paarismaja mujalt Eestist tööl käivatele väärtuslikele spetsialistidele.

Virkebau sõnul on nende oma ?väike Vaivara? mõeldud kasutamiseks külalistemaja põhimõttel, jäädes ikka ettevõtte omandusse. Virkebau enda perekond elab senini Tallinnas. Ta ei välistanud siiski, et Vaivara projektist võiks asja saada ja kasu tõusta, sest korralik elukeskkond on alati oluline.

Ida-Virumaa linnades müüakse kortereid tallinlase jaoks utoopiliselt odavalt, jõukohase hinnaga ka Eesti keskmise palga saajale. Möödunud aasta lõpus oli Kohtla-Järvel mugavustega korterite keskmine müügihind 400?450 krooni ruutmeeter, Narvas 1100 krooni. Põhjus on inimeste lahkumine sinna, kus on tööd ja teenistust.

Kärsteni sõnul on ka nende vallas üksikuid elamiskõlblikke maju saadaval. Kui eurotaset ei nõua ja oled nõus ise aastate jooksul remonti tegema, saad maja saja tuhande krooniga. Mõni aasta tagasi sai vald riigieelarvest raha ja ostis kokku 1,3 miljoni krooni eest 14 müügis olnud maja. Hinnad ulatusid kahekümnest kahesaja tuhande kroonini. Sisse kolisid noored eestlased, kes senini oma eluasemeid kinni maksavad.

Uus noore pere projekt aga kogub hoogu hoolimata majandusloogilistest küsitavustest. Aprilli keskel kuulutavad Eesti Eluase ja arhitektide liit välja arhitektuurivõistluse esimese 20 maja projektide saamiseks.

Arhitekt Andres Põime sõnul on tingimuseks suhteliselt väike maja kasuliku pinnaga veidi üle saja ruutmeetri, soositud ehitusmaterjal on puit. Eeldatavalt peaks konkursi tulemused selguma jaanipäevaks, siis on ka võimalik asuda projektide alusel küsima ehituspakkumisi.

?Suur osa tööstusest on Kirde-Eestis ja tuleb ka juurde, näiteks NRG-le mõeldes. Sinna on vaja noori spetsialiste. Vaivarast on Narva kolmteist kilomeetrit ja Narvas vaba eramumaad ei ole. Kui midagi on juba ees, loob see tulevikus paremad võimalused asustuse laienemiseks,? selgitab Põime oma nägemust projektist.

1. septembriks on elektrialajaam kohal. Seni on tehtud geodeetilised uuringud, tulemas on detailplaneering.