Otsetoetus läheb võlgade tasumiseks

Piimalehmatoetust sai 2790 loomaomanikku, lehma kohta maksti välja 1064 krooni. Enamik toetuse saajatest olid alla kümne lehma pidajad.

Saku piimatootja Vello Eensalu sai toetust 36 000 krooni. ?Pool raha läheb vanade võlgade katteks, ülejäänu eest ostame väetisi,? ütles Eensalu. ?Meil on piima müümisest veel vana miinus, mida tuleb täita.?

OÜ Kelko juhataja Rein Järviste sõnas samuti, et investeerimiseks otsetoetustest ei jätku. ?Raha kulub kevadtöödeks ja on abiks liisingumaksete tasumisel,? rääkis Järviste. OÜ Kelko sai toetust 320 000 krooni.

OÜ Õitseng pearaamatupidaja Eldor Kubber ütles, et riigilt saadud 250 000 krooni kulub vanade võlgade maksmiseks ja kevadtöödeks. ?Ainuüksi väetised ja mürgid lähevad maksma 300 000 krooni, nii et investeerimiseks ei jää midagi üle,? lisas ta.

Mahepõllumajandusega tegeleva ASi Saidafarm juhataja Juhan Särgava ütles, et kavatseb otsetoetuste eest osta uue söödavarumise tehnika ja sügisel uue pöördadra. ?Sügiseni panen osa sellest rahast reservi, sest pole ju teada, mida toob suvi,? selgitas ta. ?Maksime ka lüpsjatele veidi preemiat, et nad tunneks ennast vajalikena.? Särgava firma sai riigilt toetust 247 000 krooni.

Toetusest jäi ilma 86 taotluse esitanud loomaomanikku, kuna nad olid maksuvõlglased. Kõige suurem oli kaotus eelmise aastaga võrreldes Pärnumaal ja Raplamaal, kus toetusest jäid ilma vastavalt 14 ja 10 lehmapidajat. Eelmisel aastal maksti toetust 2450 loomaomanikule ühe lehma kohta 872 krooni.

Piimalehmatoetuse saajate nimekirja saab reedest vaadata internetiaadressil http://www.agri.ee/frames.html.