Reform peab aktsiisi põranda alt välja tooma

Tubakatoodete salaturu jätkuv kasv on viinud valitsuse ja tubakafirmad üksmeelele tubakaaktsiisi reformi vajalikkuses. Mõlemad arvavad, et ühtne ja fikseeritud aktsiisisüsteem tuleb asendada n-ö kahesambalise ehk ad valorem (ld k väärtuse järgi) süsteemiga. Sellega paraku ametnike ja firmade üksmeel lõpeb.

Ad valorem süsteem jaotab tubakaaktsiisi kaheks ? fikseeritud ja turu juhtiva hinnaklassi järgi kujunevaks nn ujuvaks osaks. Nii tagatakse aktsiisimäärade vastavus turul valitseva ostujõu taseme ning üldise inflatsioonitempoga. See omakorda tagab legaalse tubakaturu kõrge osakaalu püsimise ja sealt laekuvate maksude stabiilsuse.

Eesti praegune tubakaaktsiisi süsteem on võimaldanud poliitikutel aktsiisimäära suhteliselt voluntaristlikult tõsta. Mäletatavasti soovis Mart Siimanni valitsus paar aastat tagasi tõsta tubakaaktsiisi kahe krooni võrra lihtsalt seetõttu, et hiljem loodetavasti kogunevat lisaraha põllumeestele otsetoetusteks jagada. Paraku töötavad majanduslikult põhjendamatult kõrged aktsiisimäärad mitte riigikassa, vaid hoopis allilma ühiskassade kasuks. Seda tõestab viimaste aastate eelarvete tubakaaktsiisi laekumiste pidev vähenemine.

Nüüd on riigi ja ettevõtete tasandil jõutud arusaamisele, et adekvaatse aktsiisitaseme määrab kõige paremini turg ise läbi ad valorem süsteemi. Kuid nagu öeldud, siit uued erimeelsused ka algavad.

Üldises tubakaaktsiisi määras jõuavad riik ja tubakatootjad kindlasti kokkuleppele. Praegu on Eesti majandustaset arvestades välja pakutud arvuks 40 protsenti juhtiva hinnaklassi jaehinnast. Vaidlusi tekitab see, kui kõrge peab ad valorem süsteemis olema fikseeritud maksumäär ja kui kõrge juhtiva hinnaklassi järgi kujunev aktsiis.

Võimalikud on kaks varianti: madal fikseeritud ja kõrge ujuv osa ning vastupidi. Piltlikult väljendudes hakkab süsteem tööle nagu kiik: kui alandame fikseeritud maksumäära, alanevad odavate sigarettide aktsiisid, ning kui tõstame fikseeritud aktsiisimäära, alanevad kallimate sigarettide aktsiisid.

Riigi huvi on salasuitsude turuosa vähendamine ning aktsiisi laekumise parandamine. Ettevõtjate huvi on õiglase maksukoormuse saavutamine. Neist eeldustest lähtuvalt ei paraneks olukord sugugi, kui fikseeritud osakaal jääks endiselt kõrgeks.

Kuna illegaalsel turul liigub põhiliselt odav suits, mille tarbijad on ka kõige hinnatundlikumad, peab reform tagama just odavamate sigarettide maksimaalse legaliseerimise. Selle tagajärjel laekuks ka aktsiisi rohkem praegu põrandaalustesse struktuuridesse voolava raha arvel.

Kallimaid marke tootvate ja importivate firmade esindajad väidavad kindlasti, et maksuproportsioonid peaksid olema vastupidi: kõrge fikseeritud ja madal ujuv osa. Ei usu aga, et kallimate sigarettide tarbijad paarikroonise hinnalisa tõttu kohe turuväravasse tõttavad. Reformi on aga mõtet läbi viia üksnes siis, kui selles osutuvad suurimateks võitjateks maksumaksjad ja suurimateks kaotajateks salakaupmehed.