10. aprill 2000
Jaga lugu:

Ettevõtete juhid kavandavad ebaedu?

Tavaline on ettevõtja kurtmine materiaalsete ressursside vähesuse üle. Vaimsete ressursside puudumise või vähesuse üle pole ettevõtjat kurtmas kuulnud.

Senine ettevõtluspraktika Eestis annab piisavalt näiteid ebaõnnestumistest, mis tulenevad sellest, et ei mõisteta oma äri olulist sisu. Äriidee on läbi analüüsimata, ei mõisteta kliendi vajadusi. Vaevalt neile ettevõtmistele tehti tegelikkusel põhinevat eelarvet või tasuvusanalüüsi.

Nt käivitas kontsern X restorani provintsilinna lennujaamas, kuhu nädalas maandub kolm reisilennukit viie reisijaga. Kas see on vajalik, et edukusega ärplevad kontsernijuhid oleksid oma eralennukilt maha astudes saanud isiklikus restoranis lõunat süüa? Lennuki peremehed said nad olla vaid napi aasta kuni kontserni kokkuvarisemiseni.

Veel suuremad ettevõtte enda väärtust ületavad klaaspaleeprojektid hukutasid ettevõtteid ka hiljem. Kas juhid-ettevõtjad kavandasid ebaedu? Ei. Nad olid ebaedukad oma äri kavandamisel. Vaevalt võivad nad väita, et tegid põhjalikke analüüse, mis kinnitasid otsuste ligikaudsetki õigsust turu vajadustest lähtudes.

Sellised ärikatastroofid ei teki väikesest valearvestusest: ka konjunktuuri madalseisu võimalust peaks ette nägema. Kuid tüüpiline on elementaarprintsiipide ignoreerimine: kas sellele ärile (tootele) on nõudmist? Kes vajab toodet konkreetses kohas ja ajal just selle hinnaga, mida ettevõtja pakub. Siit esimene järeldus äri kavandamiseks:

Kui tahaksime olla väga täpsed ühe äri planeerimisel, jääks ületamatuks takistuseks ressursside vähesus. Eriti ajaressursi vähesus. Füüsilises ja sotsiaalses keskkonnas toimuvate muutuste võimalik paljusus (hajumine) tingiks meie täppisinfo vananemise enne oodatavate sündmuste toimumist. Nii peab ettevõtja leppima eksimise võimalikkusega, st veaga teatava tõenäosusega. See peaks mahtuma tema jaoks talutava riski piiresse.

Ettevõtja peaks vähemalt enda jaoks sõnastama äriplaani eesmärgi: miks ja kelle jaoks ta äriplaani vajab? Pikka aega on väikeettevõtjate hulgas valitsenud arvamus, et äriplaan on vajalik vaid pangale selleks, et põhjendada laenu taotlemist.

Äri kavandamist võiks käsitleda protsessina ideest elluviimiseni (joonis). Üksteisele järgnevad etapid on omavahel tagasisidestatud: analüüsitakse, kas nad on omavahel nii kvalitatiivses kui ka kvantitatiivses vastavuses.

Oluline on prognoosides ette näha äriloogikast tulenevaid kõikumisi, konjunktuuri madalseisu, võimalikke ebaõnnestumisi. Sellest tulenevalt tehakse erinevaid plaane: pessimistlikke, optimistlikke ja optimaalseid. Lõppetapp: riskide ja hälvete analüüs annab meile vastuse riskide suuruse ja idee teostuse võimalikkuse kohta. Järgneb otsus kas korrektsiooni algatamiseks juba läbitud etappides või äriplaani elluviimiseks.

Kui ammendav on skeem? Vastus sõltub valdkonna äriloogikast ja investeeringute suurusest. Skeemi võiks lugeda väike- ja keskmise ettevõtte äri kavandamise üheks tsükliks, mis on suurema, strateegilise kavandamistsükli osa. Algaja ettevõtja äriplaan võib skeemi järgides olla edukas ettevõtte käivitamisel. Edasijõudnu võiks analüüsi vallata skeemis näpuga järge ajamata.

Protsessi kvaliteet sõltub kavandaja ettenägemisvõimest, analüüsioskusest jt juhiomadustest. Mitmete asjaolude kombinatsioon lubab mingi aeg edukas olla ka kavandamisprotsessi valdamata. Vaevalt keegi on ebaõnnestunud kavandamisprotsessi hea valdamise tõttu. Ebaedu ei kavandata, tihti ebaõnnestutakse kavandamata või ollakse ebaedukad kavandamisel.

Jaga lugu:
Hetkel kuum