IMFi missioon uurib Eesti pensionireformi

IMFi missioon tutvub Eesti esitatud memorandumis võetud kohustuste täitmisega.

Sotsiaalministeeriumis on jutuks konkreetsemad kavad kogumispensioni seaduse ettevalmistamisel, ütles ministeeriumi nõunik Lauri Leppik.

IMF ei ole Leppiku sõnul seni väljendanud oma ametlikku seisukohta Eesti pensionireformi kava üksikasjade suhtes. ?Seetõttu on huvitav ja kasulik saada IMFi ekspertidelt tagasisidet meie plaanide kohta,? nentis ta.

Sotsiaalministeerium koostab pensionireformi teist sammast sätestava kogumispensioni seaduse eelnõu 1. maiks, lähtudes eeldusest, et sotsiaalmaks jaguneb edaspidi esimese ja teise samba vahel suhtes 16/4.

Juuniks koostab rahandusministeerium sama reformi raames teise samba pensionifonde käsitleva seaduseelnõu.

Sotsiaalmaksu jagamine on siiski küsimärgi all, sest reformikava autorid peavad neljaprotsendilist makset ebapiisavaks. Sotsiaalmaksu jagamise küsimus tuleb otsustada riigikogu tasandil, lähtudes sotsiaalreformi komisjoni arvutustest.

Pensionireform, mille üle valitsuskoalitsioon vaidleb, koosneb kolmest sambast, millest esimene on riiklik pension ja kolmas vabatahtlik kogumispension. Vaidlusalune teine sammas on kohustuslik kogumispension, mis koosneb tööandja ja töötaja sotsiaalmaksueraldistest.

Valitsus tahab pensionireformi teise samba käivitada kiiresti, eeldatavalt 2001. aastal. Ametnikud on sellise tempo kahtluse alla seadnud. IMFile lubab valitsus reformi käivitada hiljemalt 2002. aastal. Valitsus on otsustanud, et sotsiaalmaksu määr peab jääma endisele 33 protsendi tasemele. 20protsendiline pensionikindlustuse osa jaguneb valitsuse otsusel edaspidi nii, et 16 protsenti sellest läheb esimesele sambale ja 4 protsenti teisele sambale.

Seni ongi kõige rohkem vaidlusi põhjustanud teise samba maksuosa suurus, sest ettevõtjad, ametiühingud ja ka paljud poliitikud ei pea nelja protsendi kandmist teise sambasse piisavaks.

Kohustusliku kogumispensioni käivitamise üle vaidlevad koalitsioonipoliitikud on seni otsustanud, et pensionireformi teisele sambale alternatiivi ei ole, kuigi selle rahastamine on seni lahtine.

Pensionireformi hind on kokku 25?30 miljardit krooni. Kui valitsus jääb esialgse variandi juurde suunata teise sambasse neli protsenti sotsiaalmaksust ja arvestada riigieelarve kuludeks 750 miljoni krooni aastas, kujuneb reformi hinnaks 24,2 miljardit krooni.

Autor: BNS