Kvaliteeditunnistus riigilt rahaga

Valitsus kavatseb ligi ühe miljardi kroonise rahavooga töötavate ettevõtluse sihtasutuste ümberkorraldamisega leida riigieelarves raha, et kinni maksta suur osa väikeettevõtetele rahvusvaheliste ISO 9000 kvaliteedijuhtimise sertifikaatide saamiseks vajalikust summast, ütles eile riigikogu rahanduskomisjoni esimees Kalle Jürgenson. Väikeettevõtted võivad võita kümneid tuhandeid kroone.

?Kvaliteedisertifikaadita Eesti väikeettevõtjad jäävad euroliidustumise protsessis rahvusvahelises konkurentsivõitluses kaotajaks, sest äripartnerid ei usalda neid,? selgitas Jürgenson. ?Paljud väikeettevõtjad pole finantskitsikuse tõttu saanud tänaseni sertifikaati taotleda.?

Tallinna Tehnikaülikooli kvaliteeditehnika õppetool saadab täna majandusministeeriumi tellimusel kuuesajale ettevõttele ankeedi, millega selgitatakse välja kvaliteedijuhtimise muutmise vajadused.

?Kui Eesti tööstusliidrite tase vastab rahvusvahelisele tasemele, siis paljud väikeettevõtted pole probleemi veel teadvustanud,? rääkis õppetooli professor Andres Kiitam. Tema juhtimisel tegutsev töörühm loodab saada vastused kümne päeva jooksul ja esitada kolme nädala pärast majandusministeeriumile esialgse analüüsi. Ankeedile saab tehnikaülikooli koduleheküljel vastata iga ettevõtja.

Majandusminister Mihkel Pärnoja andis ministeeriumi tööstusosakonnale ülesande valmistada väikeettevõtetele kvaliteedisertifikaatide rahastamise projekt ette riigieelarve koostamise ajaks.

Peaspetsialisti Uuve Sauga sõnul peab selleks ajaks valmima riikliku kvaliteedikeskuse projekt. ?Riik ei hakka väikeettevõtetele maksma raha,? rääkis Sauga, ?kuid kvaliteedikeskusest saavad ettevõtjad vajalikku informatsiooni tasuta.?

Metalltooteid valmistava 30 töötajaga aktsiaseltsi Gento tegevdirektor Andres Uuetoa ütles, et tema ettevõte kavatseb alustada kvaliteedijuhtimise sertifikaadi taotlemist tuleval aastal, et siseneda Põhjamaade ja Saksamaa turule. ?Tunnetasime vajadust sertifikaadi järele juba varem, kuid nägime finantsilisi takistusi,? lausus Uuetoa. Uuetoa märkis, et abi oleks vaja just teabe kogumise ja konsultatsioonide faasis.

40 töötajaga elektritööde ASi Yakotex juhataja asetäitja Mati Kreegi ütles, et tema ettevõte on alustanud töötajate koolitamist, et saavutada ISO 9000 sertifikaat juba selle aasta lõpuks.

Kreegi selgitas, et elektritöid tellivate ehitusfirmade seas on üha rohkem välismaa ettevõtteid, kes arvestavad alltöövõtjat valides sertifikaate.

?Ennustan, et lühikese aja pärast on kahel kolmandikul elektritööde teostajatest ISO sertifikaat,? ütles Kreegi. Yakotexis toimub järgmine töötajate sertifitseerimiskoolitus homme. ?Peame ka madalaima kvalifikatsiooniga töötajale selgeks tegema, miks objektil olles ei tohi maha sülitada ja valjult ropendada,? ütles Kreegi.

Kreegi lisas, et kvaliteedijuhtimise sertifikaadi taotlemine läheb neile maksma ligi 200 000 krooni.

Viie töötajaga Raplamaal lihvimiskettaid valmistav OÜ Pureva kulutas 120 000 krooni ja üle aasta aega ning saavutas tänavu veebruariks ISO sertifikaadi. ?Kaks kolmandikku meie toodangust ekspordime Rootsi, Soome ja Lätisse, kuid kvaliteedijuhtimise tunnistuse omamine oli partnerite esmane nõue,? ütles Pureva tootmisjuht Andro Metsis.

Ettevõtteid sertifitseerimiseks ette valmistavad konsultatsioonifirmad võidavad tänu riigi toetusprojektile uusi kliente, ütles osaühingu Business Grain Eesti konsultant Martin Rytsberg.

Riigi asutatav kvaliteedikeskus ei saa tõenäoliselt läbi viia kogu ettevalmistusprotsessi, mistõttu vajadus konsultatsioonifirmade teenuse järele kasvab sertifikaaditaotlejate arvu suurenedes.

Kvaliteedijuhtimise ISO sertifikaadi saamise kolmeetapiline protsess maksab 5?40 töötajaga väikeettevõtetele hinnanguliselt 120 000 kuni 300 000 krooni.